Ka jäsemete liigesed võivad olla raskesti kahjustatud. RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Kuna haigus kestab aastakümneid, on tähtis, et haiged saaksid võimalikult palju teadmisi haigusest, selle ravist ja ravimite kõrvaltoimetest.

Kõhre kaitsmiseks määratakse haigele pika aja vältel glükosamiini ja kondroitiinsulfaati. Need on praegu ainukesed vahendid, mis loodetavasti pidurdavad tõve arengut.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Kui artroosiga kaasnevad reaktiivne sünoviit ja turse, on võimalik süstida haigesse liigesesse põletikuvastast hormooni, glükokortikosteroidi. Selle protseduuri määrab ja teeb enamasti reumatoloog.

Viimaseks jäävad kirurgilised meetodid. Artroskoopilised lõikused olid populaarsed Kõige edukam on liigese vahetamine ehk endoproteesimine.

Esmalt hakati Eestis paigaldama puusa- ja põlveliigeseproteese, kuid nüüd asendatakse kunstliigesega juba ka sõrme- labakäe- labajala- õla- ja küünarliigeseid.

Enamik liigeseproteesidega inimesi on liikuvuse tagasi saanud ning elab valuvaba ja täisväärtuslikku elu.

Marika Jürgenson, Rahvasuu tahab ekslikult kõiki liigesevaevusi reumaks nimetada. Reumatoloogias tuntakse degeneratiivseid ehk organismi vananemisega seotud ja põletikulisi haigusi, kuid liigesehädade põhjuseks ei ole alati reumatoloogiline haigus, vaid ka spordi või tööga kaasnev ülekoormus ja traumad. Samal teemal Neli tegevust, mis teevad järjekindlalt su liigestele liiga

Kindlat vahendit pole Kindlat vahendit, mis võimaldaks osteoartroosi vältida, ei ole. Abiks on normaalse kehakaalu hoidmine, liikumine, lihasjõudluse ja paindlikkuse säilitamine ning vigastustest hoidumine.

Liigesehaigusi on palju. Probleemide tekkimise korral tuleb kindlasti pöörduda perearsti poole. Kui liikudes liiges valutab, siis muuda midagi ja tee harjutusi näiteks vees. Tugevda lihaseid Liigestega on alati seotud lihased: kui lihased on liigese ümber nõrgad, siis kajastub see ka liigese funktsioonis.

Liigutatud liigeste ravi

Kui ainult kõndida, siis see ei anna liigestele niipalju koormust. Kui palju siis käimisel põlv ikka paindub, võib-olla vaid 40 kraadi?

  1. Liigeste kulumise vastu aitab kõige paremini igapäevane võimlemine - Uudised - Sakala
  2. Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.

Käimine on hea kardiovaskulaarsüsteemile ja kalorite põletamiseks, aga liigese liikuvuse säilitamiseks see nii hea ei ole. Liigeseid tasub rohkem painutada ja sirutada, teha jõuharjutusi või harrastada joogat.

Liigese eluiga sõltub liigutamisest

Kui liigest ei kasutata, siis muutub ka lihas nõrgaks, sest seda ei kasutata. Kui lihas on nõrk, siis liiges ei liigu.

Liigutatud liigeste ravi

Isegi kui midagi ei valuta ja inimene on lihtsalt laisk ja ei liiguta, siis muutuvad lihased nõrgaks ja üldine võimekus kahaneb. See mõjutab juba kogu tervist. Treeni mõõdukalt Kui inimene hakkab ülekaalulisena sporti tegema, siis tasuks alustada tasakesi, et mitte liigeseid üle koormata, et mitte tekitada ortopeedilist stressi. Esmaabina tuleks iga kolme-nelja tunni järel haiget piirkonda paarikümne minuti jooksul jääga jahutada: sobilikud on nii rätiku sisse mässitud külmakott kui ka sügavkülmikus leiduvad marja- või juurviljapakid.

Liigeseid aitab LIIGUTAMINE

Seda protseduuri peaks kordama iga paari tunni järel, kuni valu hakkab vähenema ja turse teke pidurdub. Mõni päev hiljem võib jääkotiprotseduuri asendada haigele kohale jääkreemi määrimisega. Põletikku ja valu vähendavad ka apteegi käsimüügist saadavad valuvaigistid. Haiget liigest aitab toestada elastikside, mis aga ei tohi mingil juhul takistada vereringet.

Põlve aga ei tohiks turse korral elastiksidemega kinni siduda, sest tagajärjeks võib olla veresoonte kompressioon, säärte paistetus ja vereringe loomuliku ringluse takistus. Viga saanud põlve ei tohi keha raskuse all koormata, kuid trauma järel tuleks õige pea hakata liigest järk-järgult rahulikult ja võimalikult sujuvalt liigutama.

Mida suurem on valu, seda rahulikumad ja kergemad olgu liigutused.

07 Randme testimine

Kui nende ravivõtetega pole sümptomid kolme päeva möödudes leevenemismärke näidanud, tuleks minna arsti juurde. Kõhrepind kui liivapaber Liigesehaigustest ollakse kõige rohkem hädas liigesekulumise ehk osteoartroosiga, mil liigesekõhr aegamööda laguneb ja õheneb.

Ka mõne liigesehaiguse korral ei tasu end kiiresti voodihaigeks kuulutada, vaid otsida lahendusi, kuidas eluga edasi minna. Liigesevalul võib olla palju põhjusi. Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja Ortopeedia Kliiniku juhataja dotsent Aare Märtson ei välista, et mõnikord ongi põhjus liigne kodune ja istuv eluviis. Millised haigused võivad liigesed valutama panna? Üks levinud haigusi on artroos, teiste nimedega osteoartroos või -artriit.

Mis täpselt sellist kulumist tingib, seda teadus veel seletada ei oska, kuid kaasa võivad aidata nii vananemine, ülekaal, kauaaegne ülemäärane füüsiline koormus, sportlasekarjäär, varasemad liigesevigastused ja kindlasti ka geneetiline soodumus. Nende tegurite kaasmõjul häirub liigesekõhre normaalne ainevahetus, kõhr ei kata enam ühtlase ja elastse kihina luupinda, tekivad struktuurimuutused ja konarused häirivad liigese sujuvat liikumist.

  • Kimbud on haiged
  • Osteoartroosi vastu aitab võimlemine ja seda tuleks teha juba noorena, et haigus ei tekiks.

Liivapaberina toimiv kõhrepind hõõrub ennast kihiti aina õhemaks. Noorematel vallandab osteoartroosi sageli liigesevigastus.

Naisi vaevab osteoartroos kaks korda sagedamini kui mehi. Koguni pooltel ligi 70aastastel võib esineda liigesekulumist vähemalt ühes liigeses. Kuna pikka aega ei pruugi liigesekulumine raskeid vaevusi kaasa tuua, sunnib see haigus perearsti poole pöörduma vanemaealisi, kel on kulumisprotsess pahatihti juba kaugele arenenud ja liigesed vajavad juba asendamist proteesidega. Ometi võimaldab õigeaegne haigusele jälile saamine liigesekulumist märkimisväärselt vähendada või koguni peatada.

Haigussümptomiteks on õhtused koormusjärgsed valud ja lühiaegne kahjustatud liigese jäikus pärast koormusvaba aega.

Liigutatud liigeste ravi

Kuigi artroosi on tükk aega käsitletud kui liigeste kulumishaigust, on viimased uuringud tõestanud põletikulise komponendi olemasolu. Enam levinud on põlve- puusa- ja seljalülide vaheliste liigeste artroos, aga seda esineb ka labakäe ja labajala liigestes. Labajalal mängivad suurt rolli vigastused. Kes meist poleks hüppeliigest väänanud? Sellega võivad aga kaasneda sidemete osalised vigastused või isegi täielikud rebendid. Selline vigastus, mis tekib kuskilt hüpates või astudes, sunnib meid kaheks nädalaks tempot maha võtma ning siis ununeb.

Liigeste kulumise vastu aitab kõige paremini igapäevane võimlemine

Meelde tulebki see näiteks kakskümmend aastat hiljem, kui liiges hakkab haiget tegema. Kahtlemata mõjutavad artroosi haigestumist ka liigeste ülekoormus ja näiteks pallimängude käigus tekkivad põrutused.

Hüppeliigese puhul võib positiivsena välja tuua, et kuigi tegemist on ühe suure liigesega, on see sedavõrd perifeerne ehk kehatüve suhtes kauge, et enamasti pole seda opereerida vaja, vaid abi saab bandaažidest, spetsiaalsetest jalatsitest või tallatugedest.

Liigutatud liigeste ravi

Seevastu puusaliigese artroosi korral on sageli ette nähtud puusaliigese vahetamise operatsioon ning see on ka üks tõhusamatest ortopeedilistest operatsioonidest.