Oma töö jaoks polnud tal millestki kahju. Nägime posti küljes silti. Teiseks katsumiseks oli vägikaikavedu. See nähtus on fotograafide seas äärmiselt populaarne ja öösel, kui me selle pildi tegime neljapäeva aprilli õhtul, arvasime, et vähemalt neist oli piirkonnas statiivid ja kaamerad üles seatud. Koerad haukusid üksteise võidu.

Looduslikeks emissiooniallikateks on vulkaaniline tolm, maismaa tolm, metsade või muude ökosüsteemide põlengud ja mõningatel juhtudel ka ookeanide mereline saaste e vesitolm. Looduslikest allikatest pärinev metalliline saaste on tühine võrreldes inimtekkeliste allikatega. Alates ndatest, eriti aga ndatest on arenenud maades kehtestatud erinevatele keskkondadele piirkontsentratsioonid raskmetallide suhtes. Raskmetallidele on iseloomulik nii lokaalne saaste — seotus konkreetse saasteallikaga, mille puhul kehtib rusikareegel, mida suurem on osakese läbimõõt, seda lähemale saasteallikast see maandub, selliselt deponeeruvad enamasti nikkel ja kroom, nende lokaalne levik ulatub saasteallikast umbes 10 - 15 km, olenevalt muidugi ettevõtte korstna kõrgusest ja tuule suunast.

Osa metalle on võimelised levima tuhandeid kilomeetreid, eriti kui nad emiteeruvad gaasilises faasis või siis väga peente osadena nn. Selliselt levivad arseen, kaadmium, plii, elavhõbe ja tsink. Kaugkanne toimub peamiselt aerosooliosakeste koosseisus ja metallid sadenevad lõpuks osakestena või aerosoolidena.

Mulla orgaanilised osakesed, ka lenduv tolm, igasugused saviosakesed on negatiivse laenguga ja neil on kalduvus tõmmata positiivselt laetud raskmetallide katioone enda külge, seega takistada neil lahustumast.

Yosemite Falls

Seetõttu looduslikes ökosüsteemides kogunevad õhusaastest pärit raskmetallid peamiselt mulla orgaanilisse ossa, adsorbeerununa orgaanilise ühendi pinnal või siis moodustavad orgaaniliste ainetega halvastilagunevaid kompleksühendeid.

Orgaanikasse akumuleerunud raskmetallide edasine saatus oleneb paljuski keskkonna happesusest, näiteks happevihmade mõjul, aga ka loodusliku happese lagunemise tulemusena näiteks okasmetsades võivad varasemalt akumuleerunud raskmetallid uuesti lahustuda ja sattuda nii taimedesse kui ka nõrgveega põhjavette.

Vedeliku puudumine liigeste ravi

Metsakooslustesse sademetega nn. Kuidas on alumiiniumiga? Nagu öeldud, siis näitajate poolest kuulub see kergmetallide hulka, kui aktsepteerida selliste mõistete kasutamist.

  • Mis on teie lemmikute nimed?
  • Linnud – Vikipeedia
  • Mida teha, kui liigesed kaed kaes haiget
  • Puha liigesed Red Dots
  • Eesti keele käsiraamat
  • Seedeelundkond[ muuda muuda lähteteksti ] Tänapäeva lindudel asendab hambaid nokkmillega toitu kinni hoitakse või toidu küljest tükke nokitakse.
  • Mõned lühivariandid võivad esineda ka rõhulises positsioonis, nt Anna see mulle või minule!
  • Kondensjäljed ja joonpilved

Seires uuritakse alumiiniumi ainult mulla nõrgvees, mullas ja okastes, aga mitte õhus ega ka otseselt sademetes. Üldjuhul on alumiinium mullas, seega ka maismaa tolmus üks kõige levinumaid metalle. Mullavees eristatakse lahustuvat ehk ioonset Al ja üldAl. Seega on alumiiniumi õhus niikuinii üsna arvestatavas koguses, eriti näiteks maapiirkondades, kus õhku tuleb tolmu põllud, kruusateed Frey, Igal asjasthuvitatul on Interneti vahendusel võimalik tutvuda projektide BaltActHaz Balti riikide tegevused ohtlike ainete vähendamisel Läänemeres ja COHIBA ohtlike ainete ohjamine Läänemere regioonis aruannetega ja lugeda, mis meil on vees ja setetes ja kust see pärineb.

Kes tahab täpsemalt teada näiteks alumiiniumi kohta, siis tuleb arvestada selle kuulumist kergmetallide hulka. Abi võiks saada näiteks ajakirjast "Atmospheric environment", mis käsitleb ka aerosoolset saastet. See on kättesaadav ülikoolide andmebaasidest.

Toon ära ühe mureliku inimese arvamuse sellest: "Halo on atmosfäärinähtus, mis tekib Päikese ümber. Vahel ring, vahel värvilaigud kahel küljel. Ühesõnaga loodusnähtus. Seda võis meil Eestis harva näha mina ei mäleta kordagi lapsepõlvest.

Nüüd aga chemtrailide ajastul võid vahel kolm päeva järjest vaadata haloringi nendes kuradi kunstpilvedes, mida lennukid on tekitanud Kusjuures tavajuhul ta ei tekigi just pilvedesse, vaid selgesse taevasse! Kõik viitabki pigem chemtrail fenomenile. Olen samuti pildistanud Vanemate naiste liigeste tootlemine ühes üksikus chemtrail pilveribas muidu täiesti selges taevas.

Siis ükskord oli Tallinnas seniidis ehk peakohal ümberpööratud vikerkaarelõik, päeval kus käis suur spreimine.

Minu kommentaar on selline, et küllaltki sageli on kiudkihtpilved praktiliselt märkamatu pilvekiht. Vaatamata märkamatule pilvekihile võivad halonähtused ikkagi tekkida. See näitab, et tegu on jääkristallidest koosneva pilvekihiga. Teine võimalus on joonpilve vari, mis näitab õhukest pilvekihti vt ülal olevat fotot. Ümberpööratud vikerkaarelõik on tegelikult seniidikaar.

Muretsejate seisukoht halode kohta kokkuvõtlikult on selline: "Halod on olnud ka varem Eestis paiguti, kus hea vaade horisondile ja tavaliselt talviti, harva.

Kuid sellise rohkusega nagu alates umbesküll mitte kunagi. Halo on üldnimetus atmosfäärinähtusele, mis tekib valguse läbimisel jääkristallidele kogumikest, näiteks kiudpilvedest.

Jääkristallid murravad ja peegeldavad valgust sarnaselt klaasprismale, kusjuures halode värvilisust põhjustab dispersioon ehk valguse murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest. Dispersiooni tõttu kalduvad esialgsest suunast rohkem kõrvale lühemad lainepikkused. Mis on jala udu nimi

Sellest on põhjustatud ka vikerkaare värvilisus. Mõned halovormid on valged või valgusallikaga sama Mis on jala udu nimi, näiteks valgussambad.

Rahvusvaheliselt tuntakse halosid kreekakeelsete nimede all. Vahel peetakse erksavärvilisi halonähtuseid vikerkaareks, nii et olgu rõhutatud: vikerkaar saab tekkida vaid valguse paistmisel vihmapiiskadele või udule, halod tekivad aga valguse murdumisel ja peegeldumisel jääkristallidel.

Halonähteid on palju, mõned neist väga haruldased. Tavalisim halo on 22° haloring päikese ümber, mis võib-olla märgiks aktiivse sooja frondi lähenemist. Selle halovormi puhul on kristallid segi paisatud. Kui need on aga korrapäraselt, siis tekivad näiteks ebapäikesed. Kuna teiste ainete kristallvõre on teistsuguse kujuga kui jääl, siis kajastub see ka halode kujus. Järelikult saab halo välimuse järgi öelda, millise aine kristallid selle tekitasid. Isegi jääkristallide kuju võib märgatavalt varieeruda, seetõttu saab seda kaudselt määrata jällegi halovormi järgi.

Veel näitab halo välimus kristallide orientatsiooni. Multihalo See halosüsteem tekkis väga õhukestele kiudkihtpilvedele Cirrostratus nebulosus. Kui halosid poleks, siis oleks esmapilgul raske öelda, kas tegu on lihtsalt õhumassi sumestusest tingitud tugevama Mie hajumisega või on tõepoolest ikka pilvekiht. Selles multihalos on esindatud kraadine, ülemine puutujakaar, Parry kaar, horisondiringi fragmendid, paremale kase taha ei ole fotol näha jääb veel alumine puutujakaar inglise k infralateral arc.

Ola liigeste viletsus ja nende ravi

Mõnikord tuleb ette ka harvaesinevaid halovorme. Näha olid erakordselt ere 9-kraadine, kuid nähtavad olid ka 7-kraadine?

Allikas: Sat Ka optilisi nähtusi ei märgita vaatlusjaamades üles juba ammuilma. Saaks küll otsida päris vanad vaatlusvihikud välja ja välja kirjutada näiteks 10 aasta kohta kirjapandud halopäevad ja võrrelda seda praeguste aastatega. Ilmselt on võrrelda ikkagi raske, sest metoodika on erinev. Pole ju teada, milliseid halovorme vaatleja üldse märkas üles kirjutada ja kas ta pani tähele ka vaevunähtavaid või mitte. Viimaste aastate kohta on halostatistikat teinud Eesti halouurija Marko Krusel: See halostatistika käib Keila kohta.

  1. Он знал, что ответ включает в себя использование технологий, основанных на манипуляции самим пространством - но как можно жестко удержать на месте атом, исходя из хранящихся где-то данных, он не мог объяснить даже в самых общих чертах.
  2. Kuidas leevendada sormede liigeste valu
  3. Kalevipoeg – Vikipeedia
  4. Trauma ola liigesed
  5. Тем не менее, оказавшись у самого края, Джизирак был захвачен необычайной красотой пейзажа, так непохожего на все, что ему приходилось видеть на протяжении всем его жизней.

Niiskus tropopausi lähedal pärines Saksamaa-Poola kohal olevast tsüklonist. Tsüklon jõudis Välliku kommentaar: "Tänagi loojus Päike, nagu ikka. Korraks oli näha ka halo, kuid pilved joonistasid siiruviirulisi mustreid. Keegi kusagil ehk arvab, et "nemad" puistasid lennukitelt mürke, muidu selliseid ei saaks tekkida. Jüri Kamenik aga oskab jutustada, mis seal kõrgel taevas toimub ja kas ilmamuutust ka tulemas on.

Minu kommentaar: "Pilt on väga ilus, käisin katusel seda pildistamas. Esimesed muutused hakkasid Täna, s. See näitas, et tropopausi lähedale saabus lisaniiskust. See tuli seoses tsükloniga, mis praegu paikneb Poolas, aga tuleb ööpäeva vältel Eestile tunduvalt lähemale.

Seega on homme juba päris pilves ja tõenäoliselt lumesajuga ilm. Seega pilved näitavad niiskust. Kui taevasse ilmub ülemise kihi pilvi kiud- ja kiudkihtpilved ja joonpilved kondensjäljed muutuvad püsivamaks ja laienevad, siis see tähendab niiskuse suurenemist ja õhu aeglast kerkimist. Rajad aitavad rõhkkondade liikumist juhtida.

Tuleb välja selgitada, mis meie taevas ja õhuruumis ikkagi toimub? Miks hajub ühe lennuki sabast tulnud veeaur mõne minutiga, samas kui teise oma on pigem nagu valge piimjas suits, mis valgub taevas laiali, moodustades seal kiudpilve sarnaseid moodustusi, mis jäävad püsima mitmeks tunniks. Sisemisest Mis on jala udu nimi ja tõukest ajendatuna läks ta arvutisse, avas Facebooki ja koostas seal lehe nimega Chemtrail Eesti, et saada teada, kas taevas Surfanud liigese paremale on ka mõnele teisele eestlasele silma jäänud.

Suureks üllatuseks liitus selle lehega vähem kui 24h jooksul ligi inimest. Kuigi sinna tuli ka lihtsalt uudishimulikke piiluma, olid enamus lehele saabunutest siiski teemaga üllatavalt hästi kursis ning samuti märganud, et taeva pritsimine nn keemiaga nagu maailmas seda nimetatakse, on viimase aasta jooksul tugevasti intensiivistunud, sh ka Eestis.

Nädal aega hiljem Oma tähelepanekutest välismaa taevas toimuvast raporteerisid ka mitmed välismaal elavad Eestlased. Kui Variante oli mitmeid: a teha midagi; b teha mitte midagi; c luua kodanikuühendus MTÜ näol, mis hakkaks chemtraili-teemat tasapisi uurima ja harutama, eelkõige eesmärgiga selgitada välja tõde, mis liikvel olevaid müüte ja eelarvamusi.

Peaaegu ühehäälselt otsustati, et MTÜ luuakse! Kuna Chemtrail Eesti facebooki lehega liitunud inimesi oli ka üle Eesti, kes ei saanud kokkusaamisele kohale tulla, informeeriti neid koosolekul räägitust Chemtrail Eesti facebooki lehel. Seejärel jätkusid vestlused ja diskussioonid sellest, mida ja kuidas Mis on jala udu nimi MTÜ toimetama rahulikult Facebookis edasi. Mõne päeva pärast hakati juhatuse liikme kandidaate välja pakkuma.

Pisarad haiget liigesed

Enamasti pakuti ühtesid ja samu nimesid — juhatuses sooviti näha inimesi, kes olid facebooki lehel kõige aktiivsemad olnud. Juhatuses on igas vanuses inimesi, erineva tausta, hariduse, elu ja töökogemusega. Ühendab aga neid ühine mure Eestimaa taevas toimuma ja sealt alla langeva keemilise sodi pärast. Selline kirev juhatuse koosseis peaks igale skeptikule mõista andma, et chemtrailid ei ole mingite usuhullude või lollide või imelike välja mõeldud jamps, vaid et siin on tõepoolest midagi, mis väärib suuremat tähelepanu ja mida ei tohiks üldse naljana võtta.

Küsitluse tulemused : 67 häält 1. Milline on minu seisukoht kõiges selles? Esitan selle mõningate üldistavate märkustena. Kui tekib mingi arutelu, siis tuleb säilitada viisakas suhtumine, vandumine ja sõimamine ei ole kohased. Ei maksa närvi minna, kui terve maailm ei poolda esitatud teooriat.

Teisitimõtlejaid on alati. Suhtuge neisse sõbralikult. Mis on jala udu nimi ja naeruvääristamine ei tõsta usaldusväärsust. Teiseks: kui nüüd tähti närida ja objektiivne olla, tuleb anda punkt ka vastaspoolele. Kondensatsioonijälgede tekke teaduslik seletamine ei tõesta, et keegi pole sinna kunagi midagi lisanud. See tõestab ainult seda, et kondensatsioonijäljed tekivad lennukite järele täiesti loomulikul moel ja ei pruugi sisaldada mingit lisatud keemiat - see ei tähenda, et poleks sellist võimalust, et sinna seda lisatud poleks.

Kolmandaks: ma ise olen jätkuvalt kindel, et mingit keemiat nendele kondensatsioonijälgedele ei lisata. Kellelgi hakkas fantaasia tööle ja nüüd üritatakse reaalsust sellega sobitada, aga see pole eriti veenev.

Viimastel aastatel on kondensjälgede ingl k contrails ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria chemtrail kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis. Seetõttu otsustasin teha eraldi lehekülje, mis on pühendatud kondensjälgedele, kuid puudutan ka näiteks halosid. Kõik fotod on autori tehtud, kui pole märgitud teisiti.

Kondensatsioonijälgede olemasolu ei tõesta seda vandenõuteooriat ning samamoodi ei tee seda ka artiklid, fotod või videod kui see hüpoteetiline keemiajälgede loomine on ülisalajane, siis miks jäetakse tõendeid avalikesse raamatukogudesse, ja kui see pole ülisalajane, siis miks räägivad sellest ainult vandenõuteoreetikud?

Seega usun, et antud "tõend" on kas võltsing või on keegi lihtsalt millestki valesti aru saanud. Ühesõnaga, seda ei tõesta miski. Neljandaks: miks peaks keegi seda tegema? Mis eesmärk peaks olema raha ja ressursside kulutamisel ning kogu projekti salastamisel lihtsalt selleks, et kogu maailmas mürki õhku puistata? Lõbu pärast? Isegi märulite antikangelastel on selgemad motiivid. Kopsud on suhteliselt väikesed, kuid suure pinnaga.

Mõlema kopsuga on ühendatud viis õhukotti: kaela-õhukottrangluu-õhukotteesmine ja tagumine rinna-õhukott ning kõhu-õhukott. Rangluu-õhukotid on omavahel ühendatud. Tagumised õhukotid on otse ühendatud läbi kopsu kulgeva hingetoru haruga peabronhiga.

Sissehingamisel satub õhk kõigepealt tagumisse rinna-õhukotti ja kõhu-õhukotti, õhk kopsudest aga eesmistesse õhukottidesse. Väljahingamisel väljub kasutatud õhk eesmistest õhukottidest peabronhi kaudu, kopsudesse aga satub värske õhk tagumistest õhukottidest. Enamikule lindudest Mis on jala udu nimi omane võime häälitseda. Kohas, kus hingetoru kopsude suunas kaheks jaguneb, paikneb lindudel nn laulukõri.

See koosneb kolmest häälekilestmille asendit kontrollivad häälelihased. Eriti keeruliseks on laulukõri arenenud n-ö laulvatel lindudel. Vereringe[ muuda muuda lähteteksti ] Lindude väike-vereringe toimub südame ja kopsude vahel ja suur vereringe toimub ülejäänud keha ja südame vahel on teineteisest täielikult eraldatud, arteriaalne ja venoosne veri ei segune.

Süda on suur ja vereringlus on suhteliselt kiire. Süda koosneb vasakust kojastparemast kojast, vasakust ja paremast vatsakesest. Roomajate kahest aordikaarest on säilinud vaid parempoolnemis saab alguse vasakust südame vatsakesest ja millest hargnevad enne paremale pöördumist veel unearteridmis varustavad verega pead ja esijäsemetesse suunduvaid rangluuartereid.

Aordikaar suundub ise aordina tahapoole ning hargneb paljudeks keha varustavateks arteriteks. Venoosne veri keha eesosast saabub kahe eesmise õõnesveeni kaudu paremasse südame kotta. Sinna suubub ka tagantpoolt tulev paaritu tagumine õõnesveen. Tagumine õõnesveen saab verd neerude kaudu keha tagaosast ja reieveeni kaudu jalgadest. Neerudesse saab veri kahest neeru värativeenistmis algavad kaudaalsest õõnesveenist.

Paremasse kotta saabunud veri liigub edasi paremasse vatsakesse, kust see pumbatakse kopsuarterite kaudu kopsudesse. Kopsudest liigub veri kopsuveenide kaudu tagasi vasakusse kotta.

Nt Mis raamatu sa raamatukogust võtsid? Mina ei Mis on jala udu nimi aru, mis inimestega sa läbi käid. Asesõnad kumb, missugune, milline, mäherdune, mitmes esinevad alati omadussõna asemel ning ühilduvad arvus põhisõnaga.

Nt Kumb õde sulle rohkem meeldib? Missugused inimesed nad tegelikult on? Mitmendas klassis Mari käib? Umbmäärased asesõnad ehk indefiniitpronoomenid on suhteliselt heterogeenne asesõnade rühm, mille ühisjooneks on see, et nad viitavad mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele.

Umbmäärased asesõnad on iga, igaüks, igamees, kõik, mõlemad, kumbki, emb-kumb, kogu, terve, keegi, miski, mingi, mingisugune, miskisugune, ükski, mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mõni, mõningane, paljud, üks, teine. Asesõnad iga, igaüks, igamees rõhutavad, et öeldu käib iga üksiku asja kohta eraldi. Neil asesõnadel on ainult ainsuse vormistik. Iga esineb omadussõna positsioonis, igaüks ja igamees asendavad nimisõna. Nt Loe see ankeet läbi ja vaata, kas sa saad ikka igast küsimusest aru.

Igaüks on ise oma õnne sepp. Asesõnad mõlemad, kumbki, emb-kumb viitavad kahele asjale, kusjuures mõlemad tõstab esile kahte asja koos, kumbki kaht asja eraldi ja emb-kumb ühte kahest asjast.

Pikemalt artiklis Friedrich Reinhold Kreutzwald Pärast Faehlmanni surma jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwaldkes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste " Kalevala " saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks.

Kõik kolm sõna võivad esineda nii omadussõna kui nimisõna positsioonis. Asesõnal mõlemad puudub ain­suse nimetav vorm. Muude käänete puhul võib mõlemad ja tema põhi olla kas ainsuses või mitmuses. Soovitatav on kasutada ainsust, nt Mõle­mast mehest halvem mõlematest meestest olin ma varemgi kuulnud.

Kumb ja emb-kumb esinevad alati ainsuses, nt Ma polnud kummastki mehest varem midagi kuulnud. Kumbki neist polnud sellest midagi kuulnud. Jüri mõtles, et emma-kumma raamatu peaks siiski ostma. Emb-kumb meist eksib.

Mõned inimesed kutsuvad neid Kuu vikerkaareks, kuid kõige levinum nimi on "moonbow". Sõltumata sellest, millist nime te kasutate, on see veider kõlav nähtus, millel on piisavalt lihtne selgitus. Me kõik oleme näinud päevaseid vikerkaari, mis on loodud siis, kui päikesevalgus tabab õhus veesudu. Tegelikult pole haruldane näha sellist vikerkaart Yosemite Fallsil kevadel ja suve alguses oma aluses olevas pihustis.

Asesõnad kõik, kogu, terve rõhutavad asja terviklikkust. Vaeg­muuteline kõik, millel vormiline mitmuse nimetav kääne puudub, võib esineda nii nimisõna funktsioonis kui ka omadussõna funktsioonis ühilduva täiendina. Nt Kõigile meil küll tööd anda pole. Ta oli kõigest sellest juba tüdinud. Kogu ja terve esinevad täiendina, kusjuures kogu on muutumatu sõna, terve aga ühildub oma põhisõnaga. Nt See jäi talle meelde kogu eluks.

Olen teda tervest linnast otsinud.

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

Vaegmuuteline asesõna keegi, millel mitmuse vormistik puudub, esineb alati nimisõna funktsioonis. Nt Keegi on siin paberites sorinud. Asesõnad miski, mõni, üks, teine esinevad nii nimisõna kui omadus­sõna funktsioonis, kusjuures vaegmuuteline miski, millel mitmuse vormistik puudub, on nimisõna funktsioonis tavalisem.

Nt Siin on miski viltu. See pole miski õige tegu. Mõni arvab, et võib endale kõike lubada. Piisab mõnest lohutavast sõnastki. Nii üks kui teine püüdis vastutust enda pealt ära veeretada. Sa eksid nii ühes kui teises asjas. Aseõnad mingi, mingisugune, miskisugune, mõningane, mõningad, paljud, ükski, mitmes, mitmes-setmes esinevad alati omadussõna positsioonis, ühildudes nii arvus kui ka käändes oma põhisõnaga; mõningad ja paljud esinevad alati mitmuse vormis.

Nt Jüri tahab mingis küsimuses sinuga konsulteerida. Ta rääkis mingitest dokumentidest, mis tuleb homseks korda teha. Kõneleja peatus pikemalt mõningatel olulistel küsimustel.

Kuidas ravida valu puusaliiges pohjustab

Umbmäärases tähenduses kasutatud mitu ja mitu-setu asendavad arvsõnu ning käituvadki lauses põhiarvsõnade laadselt. Nt Seal oli mitu uut maja.

EESTI KEERDKÜSIMUSED

Asemäärsõnad Asemäärsõnad on täistähenduslike määrsõnade mittetäis­tähendus­likud vasted. Nagu täistähenduslikud määrsõnad, liigituvad ka asemäär­sõnad koha-asemäärsõnadeks: sinna, seal, sealt, siia, siin, siit, kuhu, kus, kust, siiapoole, siinpool, siitpoolt, siiasamasse, siinsamas, siitsa­mast jne, nt Kust sa tuled?

Siin pole mitte kedagi; aja-asemäärsõnadeks: siis, millal, kunas jne, nt Millal sa tuled? Olime siis kõik noored; viisi- ja seisundi-asemäärsõnadeks: nii, nõnda, sedasi, sedaviisi, sedamoodi, kuidas jne, nt Kuidas seda sõna hääldatakse?

Sedaviisi te küll kuhugi ei jõua; hulga- ja määra-asemäärsõnadeks: sedavõrd, niivõrd jne, nt Ta oli sedavõrd väsinud, et ei jaksanud enam sõnagi öelda. Kuid asemäärsõnade hulgas on ka selliseid, millel täistähenduslike adverbide seas vasted puuduvad. Niisugused asemäärsõnad osutavad sünd­muste põhjuslikele seostele: põhjuse-asemäärsõnad sellepärast, see­pärast, seetõttu, seeläbi, miks, mistõttu, millepärast, otstarbe-ase­määr­sõnad misjaoks, mistarvis, möönduse-asemäärsõnad kusjuures, see­­vastu, sellegipoolest.

Asesõnadena liigituvad proadverbid enesekohasteks: ise; vastastikusteks: omavahel, vastastikku, isekeskis; näitavateks: sinna, seal, siia, siiapoole, siis, Mis on jala udu nimi, sedaviisi, sedavõrd jne; küsivateks-siduvateks: millal, kuhu, kus, kust, kuidas, miks, misjaoks, mistarvis jne; ja umbmäärasteks: kunagi, millalgi, kusagil, kusagile, kusagilt, millegipärast, miskipärast, mujale, mujal, mujalt, teisale, teisal, teisalt, teisiti, kõikjal, kõikjale, kõikjalt, alati, igati jne.

Abimäärsõnad Abimäärsõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses tegu­sõna juurde, andes sellele mingi uue tähendusvarjundi või konkre­ti­seerides tegusõna tähendust, nt läbi elamavastu võtmakallale kippumatagasi tõmbumaära sõitmaümber aelemavalmis saamalaiali valgumaläbi paistmasisse elama. Abimäärsõnad on tähenduselt lähedased tuletusliidetele: nad moodustavad koos tegusõnaga uue tähendusliku terviku. Nagu määrsõnad, võivad ka abimäärsõnad seonduda üksikute käände­kategooria liikmetega, moodustades analoogilisi kohakäänetes muu­tuvaid sarju, nt kokku saama, langema : koos eksisteerima : koost lagunema ; kõrvale jääma : kõrval seisma : kõrvalt vaatama.

Abimäärsõnad Abimäärsõnade käsitlemine omaette sõnaliigina on mõneti tinglik.

Kalevipoeg

Nimelt võivad peaaegu kõik abimäärsõnana käituvad sõnad esineda ka iseseisva määrsõnana. Abimäärsõnade tunnistamist omaette sõnaliigiks tingib asjaolu, et enamik vastavaid sõnu toimib sagedamini abimäär­sõnana kui iseseisva määrsõnana. Neist paljude võime esineda iseseisva määrsõnana on koguni küsitav.

Üldjuhul saab aga sõna liigitada abimäärsõnaks ainult konkreetsel esinemisjuhul. Et määrsõnad ja abimäärsõnad erinevad üksnes oma iseseisvuse astmelt, ei pruugi nende sõnaliik isegi konkreetses kon­teks­tis alati selge olla. Olukorra teeb veelgi keerulisemaks asjaolu, et paljud kõnealused sõnad võivad paralleelselt esineda ka kaassõnana, st kuuluda hoopis nimisõna juurde. Vrd Ta on kusagil seal taga määrsõna — Ta ajab meid taga abimäärsõna — Ta on meie taga kaassõna. Kaassõnad Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses nimisõna fraasi juurde, andes sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu kään­de­tunnused, nt maja taga, linna kohal, laua ümber, saali keskel, mööda teedpärast söökienne suurt vihma.

Kaassõnad võimaldavad edasi anda palju mitmekesisemaid ja täpsemaid tähendusvarjundeid kui käändetunnused. Ehkki mõnel juhul saab kasutada paralleelselt nii kaas­sõna kui ka käändetunnust, on käändetunnuste tähendus palju abstraktsem ja seetõttu ka kasutusala laiem. Nii on näiteks rööpselt võimalikud küll Pani raamatu laua peale ~ Pani raamatu lauale, kuid rööp­variant puudub juhtudel, nagu Andis poisile vastu kõrvu. Asi tundus vanamehele kahtlane.

Nagu määrsõnad ja abimäärsõnad, võivad ka kaassõnad seonduda üksikute käändekategooria liikmetega, moodustades kolmeliikmelisi kohakäänetes muutuvaid sarju, nt maja sisse : maja sees : maja seest; laua alla : Mis on jala udu nimi all : laua alt; ukse ette : ukse ees : ukse eest; allapoole pilvi : allpool pilvi : altpoolt pilvi.

Kuivõrd kaassõnad on mittetäistähenduslikud, ilmneb nende tähen­dus sageli ainult seoses konkreetse nimisõnaga konkreetses kontekstis. Sealjuures võib üks ja seesama kaassõna eri kontekstides üsna erinevaid tähendusi kanda. Vrd Sõitsime vastu tuult — Me oleme sõja vastu — Lõin pea kapinurga vastu veriseks — Ta on minu vastu väga lahke. Võileib kukkus laua alla — Kontserdi alguseni on jäänud pisut alla tunni.

Pärast tööd läksid nad Mis on jala udu nimi — Tunni aja pärast on lõuna — Ärge selle pärast muretsege. Seetõttu kerkivad kaassõnade tähendus­li­kul rühmitamisel umb­kaudu samad probleemid nagu käänete tähen­dus­funktsioonide kirjel­damisel. Siiski on kaassõnade tähendus konkreetsem ja selgem kui käändevormidel. Paljud kohasuhteid väljendavad kaassõnad jagunevad nagu kohakäänded ja osa kohaadverbe sihtkohta, asukohta ja lähtekohta väljendavateks kaassõnadeks. Nt Pall veeres laua alla.

Auto sõitis maja ette. Mees kadus rahva sekka. Ta tahtis minna teiste juurde. Kes tuleb ringi keskele?

Udu tõusis metsa kohale.

Slash valu

Tool pandi diivani kõrvale. Vanamees kinnitas posti külge sildi. Ärge minge karjääride lähedale! Jätsime redeli toe najale seisma. Kass ronis posti otsa. Katuse peale pandi tõrvapapp. Tule meie seltsi. Poiss jäi aia äärde seisma. Auto seisab maja ees. Meest polnud rahva seas enam nähagi.

Olime õhtul naabrite juures. Ringi keskel on punkt. Udu hõljus metsa kohal. Diivani kõrval oli vana tool. Nägime posti küljes silti. Karjääride lähedal on ohtlik liikuda. Redel seisis toe najalgi hädavaevu püsti. Posti otsas istus tuvi.

Katuse peal hiilib kõuts. Teiste seltsis on huvitavam. Aia ääres kasvab umbrohi. Kao mu silme eest!

Salvi kate liigeste poletikust

Rahva seast ilmus nähtavale tuttav punetav nägu. Tulime naabrite juurest hilja õhtul. Tule sealt ringi keskelt ära!