Seejuures pole just kõige olulisem rakendatav koormus, vaid pigem emotsioon, mille inimene sellest saab. Hädapeatuse või liiklusõnnetuse korral ristmikul võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu märgata õigel ajal; 2 ohutulede puudumisel — käesoleva määruse §-s 88 nimetatud juhul, kinnitatuna sõidukile tagant nähtavale kohale; 3 sõltumata ohutulede olemasolust — käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud nõude kohaselt, kui hädapeatunud või liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub sõiduteel halva või piiratud nähtavusega kohas või kui veos on niisuguses kohas sõiduteele kukkunud või sinna voolanud. Nagu juba eelpool mainitud, ei tähenda üks atakk elus veel haigust. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel. Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija tõstab käe üles, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel — kuni suunavööndite eraldusjooneni või, olles sõidutee teisel poolel, lõpetama ohutussaare puudumisel sõidutee ületamise.

Ebameeldivuse-õnnetuse-katastroofi skeemis peaksin praegust olukorda ebameeldivuseks, see ei ole veel õnnetus. Aga selle nimel, et ta ei muutuks õnnetuseks, tuleb võidelda. Huvitav, miks see nii on?

EKRE poliitikutest on aastate jooksul ilmunud väga palju lugusid. Nad on väga palju sõna saanud, pigem on nad olnud eelisseisundis. See on üldse olnud parempopulistlike parteide eelis.

EKRE on pika perioodi jooksul nautinud ajakirjanduse tuge, kuigi neile endale võib tunduda, et seda ei ole.

Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: 1 Anda teed mitte takistada all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit.

See, mis praegu toimub, on elementaarne, ja see ei saakski teisiti toimuda. Kui on võimalus, et mingi erakond pääseb valitsusse, siis on ajakirjanduse esmane ülesanne teha selgeks, kes on kes: mida võib neilt oodata, missugune on nende minevik, mida nad on öelnud.

Lugesin natuke aega tagasi, et «mis sest, kui ta ütles, et ERR tuleb hävitada». No vabandage, see inimene on võib-olla mõne aja pärast minister. See ei olnud nali, seda on öeldud kümme korda.

Kas vastutus oma sõnade eest peab olema ainult ajakirjanikel või? Ma olen aru saanud, et suuremalt jaolt on see nii. See on jama. Vastutus on vastastikune.

Liideste ravimeetodite poletik Kate sormede liigeste maiustused allergiatega

Kui nüüd hakkavad ministrikandidaatide nimed välja tulema — meil on Martin Repinski näide silme ees. Ajakirjandus peab selgeks tegema, kes need on, kes meid juhtima hakkavad. Ikkagi, te olete õppinud ja pikka aega praktiseerinud ajakirjanik.

Kas teie oskaksite praegu EKREst positiivset lugu kirjutada? Ma arvan, et oskaksin küll. Aga see ei ole nii, et loeme ette plussid ja miinused. Või et kaks positiivset lugu ja üks negatiivne — siis on tasakaalus: Jalgivad vasakpoolsed reied ei ole ju niimoodi. Kirjutatakse vastavalt sündmusele, asjaoludele. Me kirjutame seda, mis on ühiskonnale oluline.

Ma vahendan siin Mart Helme sõnu, mitte oma seisukohta. Isegi kogenud ja teenekad ajakirjanikud, kes lähevad poliitikasse, hakkavad hämmastava kiirusega võtma poliitilisi seisukohti ja unustavad ära ajakirjanduse kõige pühamad põhimõtted. Juhan Peegel ütles 33 aastat tagasi selgelt: õppige austama oma rahva muret ja rõõmu — mitte hindama või kasutama, aga austama.

Kui on keerulised ajad, siis on ajakirjaniku vastutus väga suur. Martin Helme, kes on ühtlasi rahvusringhäälingu nõukogu liige, on teinud nõukogule ettepaneku arutada «kallutatust demonstreerinud« ERRi ajakirjanike eetrist mahavõtmist. Missuguseks võiks see arutelu käia?

Contacts of UT units

Mis tulemuseni jõuda? Pole õrna aimu, ei taha isegi ette kujutada. Minu meelest on see ettepanek täiesti… Ma ei leia sõnu. Teistpidi vaadates — kergemad migreenihood ei sisalda alati paljusid migreeni tunnuseid, mistõttu võib sellisel juhul tekkida kahtlus, et tegu on hoopis muu peavalu vormiga.

Liikluseeskiri

Kõige enam tuleb migreeni eristada pingetüüpi peavalust, mis oma olemuselt on kergem väiksemate kaaskaebustega peavalu. Seetõttu võivad kergemad migreenihood mõnikord meenutada just pingetüüpi peavalu. Ühepoolsetest tugevatest peavaludest tuleb migreeni eristada nn kobarpeavalust. Viimase korral kujuneb sageli välja peavaluhoogude ajaline muster — kobaratena. Kuigi hood ise on lühemad, on need väga tugevad ja valuga kaasuvad samal poolel erinevad autonoomse närvisüsteemi düsfunktsioonile omased nähud — pisaratevool, silmalau turse, silma punetus, ninakinnisus jms.

Peavalu tüübid

Kahtluste korral tuleb alati pöörduda arsti poole, kes määrab õige diagnoosi ning teostab vajadusel täiendavaid uuringuid. Migreeni jälgimine Kõige tõhusam migreeni jälgimise viis on pidada päevikut.

Päevik peab olema võimalikult konstruktiivne. Päevikust peab olema võimalik välja lugeda kolm põhilist momenti: hoogude sagedus, nende alluvus ravile ning ravi vajaduse sagedus. Pole soovitatav põhjalikult üles kirjutada kõiki sümptomeid, mida inimene migreenihoo ajal tunneb, kuna migreen on haigus, mis avaldub stereotüüpsete hoogudega — s. Ka teie arst on sellest teadlik, kui olete vähemalt üks kord talle kirjeldanud oma migreeni. Päeviku hoidmine võimalikult lakoonilisena on põhjendatud ka sellega, et liigne ja korduv süvenemine oma tundmustesse võib tekitada sekundaarseid psühholoogilisi probleeme, nn somatisatsiooni.

Õige lähenemise korral on see välditav! Ärge elage päeviku nimel — elus on palju enamat! Millal pöörduda arstile? Nagu juba eelpool mainitud, Jalgivad vasakpoolsed reied tähenda üks atakk elus veel haigust. Kuna aga haigust diagnoosib siiski arst, on esmase pöördumise põhjendus tavaliselt peavaluhoogude kordumine. Tüüpiliste avalduste korral on migreeni diagnoos kliiniline ning ei vaja täiendavaid uuringuid.

Neid on vaja teha peamiselt siis, kui tegu on atüüpilise avaldusega, peavalu on esmaselt tekkinud kõrges eas, peavaluhood tekivad öösel une pealt ning valu äratab inimest, peavaluga kaasub langetõvele sarnane krambisündroom või muu neuroloogiline defitsiit viimast sedastab arst neuroloogilisel läbivaatusel.

Ka tihe ajaline seos teise haigestumisega vajab erilist tähelepanu. Arsti roll inimese peavalude tõlgendamisel on juhtiv — teadlik arst on võimeline migreeni ära tundma. Kui diagnoos on olemas, siis järgmine oluline faktor on peavaluhoogude ravi. Kui tavapärased käsimüügiravimid Jalgivad vasakpoolsed reied õige kasutamise korral ei aita, tuleb abi küsida arstilt, kes kas teeb muudatusi juba olemasolevas ravis või valib sobiva ravimi retseptiravimite nimekirjast.

Edasine migreeni jälgimine ei vaja tavaliselt arsti sekkumist, v. Kindlasti aga tuleb pöörduda abi saamiseks arstile siis, kui migreenihood püsivalt sagenevad, oluliselt elukvaliteeti langetavad või valuvaigistite tarvitamine muutub liiga sagedaseks 10—15 päeva kuus on juba kriitiline valuvaigistite tarvitamise piir.

Search form

Perearst on esimene, kelle poole pöörduda. Vajadusel suunab ta peavaludega inimese teistele spetsialistidele — enamasti neuroloogile. Kõrgelt kvalifitseeritud peavaluspetsialistid tegelevad enamasti raskemate ja komplitseeritumate juhtudega. Eestis on mõned peavaludele spetsialiseerunud kabinetid ja ambulatoorsed vastuvõtud, näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Tallinna Keskhaiglas jne.

Eks ta natuke ärev ole. Kui ma käisin täna hommikul Vikerraadios, ei olnud mul vähimatki plaani siia tulla. Tuli väga palju reaktsioone — kui kõik asjad on hästi, siis tavaliselt ei tule.

Kuidas aidata iseennast? Kuna migreeni kõige häirivam faas on ikka valu, siis alustatakse Jalgivad vasakpoolsed reied käsitlemist tavapäraselt valu kupeerimisest. Arvestades migreeni tekemehhanisme, on suhteliselt vähetõenäoline, et valuhoog möödub kiirelt ilma ravimiteta. Kergemate migreenihoogude puhul aitavad sageli käsimüügiravimid — paratsetamool, mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid näiteks ibuprofeen on sellistel juhtudel esimese valiku ravimid.

Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab Jalgivad vasakpoolsed reied liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas.

Teel, millel on eraldusriba, ei tohi liikuda sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed. Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva määruse §-s 58 nimetatud koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat takistamata ka kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti.

Rühma juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega märgulipud, pimeda ajal helkurid, laternad vms. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat.

Jalakäija tohib ületada teed käigusilla või -tunneli kaudu, sõiduteed aga ülekäigurajal väljumata selle piirestristmikul või muus kohas vastavalt määruse §-dele 27— Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses.

Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses.

Peavalu tüübid Peavalud jagunevad kaheks: peavalud, mis annavad märku mõnest muust haigusest. Sellist liiki peavalusid ravitakse koos neid põhjustanud haigusega terviklikult; peavalud, mis ei ole teiste haiguste tunnuseks, vaid on esmased. Levinuimad on pingetüüpi peavalu ja migreen.

Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul nende kaudu. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu. Reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest.

Reguleeritaval ristmikul, kus ülekäigurada ei ole teekattel tähistatud, peab jalakäija ületama sõidutee kõnniteede kulgemise suunas, ohutussaartel asuvate fooride korral aga nende saarte kaudu. Kui roheline tuli lubab jalakäijal ristmikku ületada kõikidel sinna suubuvatel teedel korraga, tohib ta üle minna mis tahes suunas. Kui ristmikul jalakäijafoor puudub, peab jalakäija juhinduma sõidukifoori tuledest. Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija tõstab käe üles, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel — kuni suunavööndite eraldusjooneni või, olles sõidutee teisel poolel, Jalgivad vasakpoolsed reied ohutussaare puudumisel sõidutee ületamise.

Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda. Jalakäija ei tohi: 1 ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel — väljaspool ülekäigurada; 2 minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit; 3 liikuda kiirteel; 4 takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit; 5 takistada teel töötavat sõidukit, Jalgivad vasakpoolsed reied on sisse lülitatud kollane vilkur.

Jalakäija tohib ühissõidukit oodata ooteplatvormil, selle puudumisel aga ainult Ola liigesest või teepeenral. Ühissõidukipeatuses, kus puudub ooteplatvorm, tohib ühissõidukile minekuks sõiduteele astuda alles pärast ühissõiduki peatumist.

Liigeste havitamise valtimine Kohre koe ravi havitamine

Pärast ühissõidukist väljumist peab jalakäija kohe lahkuma sõiduteelt. Sõitja tohib sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab. Sõiduki ust ei tohi avada enne peatumist.

Ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Sõiduteepoolselt küljelt või tagant tohib sõitja rööbasteta sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui see on ohutu ega Jalgivad vasakpoolsed reied teist liiklejat. Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, välja arvatud käesoleva määruse §-s 69 nimetatud juhtudel. Sõitja ei tohi sõidu ajal tõmmata juhi Jalgivad vasakpoolsed reied sõiduki juhtimiselt kõrvale. Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust nt pritsida pori, vett vms.

Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes. Juht peab andma jalakäijale teed: 1 kõnniteel või teepeenral, sõites sinna sõiduteelt; 2 parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites; 3 tagurdades; 4 pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites; 5 tema sõiduteeületamisel foori rohelise tule või reguleerija lubava märguande ajal; 6 tema sõiduteeületamise lõpetamisel, kuigi juhile on süttinud Huppa valu ravi lubav tuli või reguleerija on andnud lubava märguande; 7 tema minekul keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele ühissõidukile või sellelt tulekul.

Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees. Ülekäigurajale tohib sõita pärast käesoleva määruse § 46 nõuete täitmise võimalikkuses veendumist.

Kui reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jäänud sõiduki ja ülekäigurajale läheneva sõiduki vahele jääb vaba sõidurada, ei pea juht ülekäiguraja ees seisma jääma, kuid peab arvestama käesoleva määruse §-s 46 sätestatut. Kui vastassuunalise vööndi poolel on reguleerimata ülekäiguraja nähtavus varjatud seisva sõiduki või muu takistuse tõttu, peab juht sõidu jätkamisel olema eriti ettevaatlik, et mitte ohustada ülekäigurajal olevat jalakäijat.

Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda. Ülekäigurajal ei tohi tagasi pöörata. Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab sõita reguleeritavale ülekäigurajale, Jalgivad vasakpoolsed reied peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees; kui neid ei ole, siis ülekäiguraja ees.

Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, ületada ülekäiguraja, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale. Juht peab igal pool andma teed valge kepiga märku andvale pimedale jalakäijale.

Uhine loualuu ravi kapa Valu ja turse kuunarnukis

Juht peab arvestama, et lapse areng ei võimalda veel liiklusolusid terviklikult hinnata. Nähes teel või tee ääres last, tuleb olla eriti tähelepanelik ja sõita kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida. Koolieelikut saatev täiskasvanu peab jälgima last ja vältima lapse ootamatut sattumist sõiduteele. Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm võib liikuda ainult täiskasvanute saatel, kaks last kõrvuti, kõnniteel, selle puudumisel teepeenral, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral vasakpoolsel teepeenral.

Puusaliigese anesteesia ettevalmistused Liigeste tootlemine folk meetodi voi salvidega

Juht peab andma teed: 1 sõiduteed ületavatele lastele lasterühma saatja märguandel; Jalgivad vasakpoolsed reied sõiduteel olevatele lastele bussi juures, millel on käesoleva määruse lisa 4 kohane lasterühma-tunnusmärk. Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb omaette istuva lapse sõidutamisel sõiduautos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule vastavat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust.

Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud. Sõiduauto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada. Käesoleva määruse §-des 60 ja 61 esitatud nõuded ei ole kohustuslikud asulasõidul takso tagaistmel omaette istuva või täiskasvanu süles oleva lapse sõidutamisel.

Alla aastast last ei tohi sõidutada mootorratta tagaistmel. Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist.

Juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist. Juht ei tohi pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul õuedele ja teega külgnevatele aladele ega takistada jalakäijate liikumist ülekäiguradadel ja ristmikel kõnniteede kulgemise suunas.

Juht võib kasutada asulasisesel teel sõidu ajal telefoni üksnes käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul. Juht on kohustatud: 1 enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit; 2 andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavale sõidukile; 3 andma teed teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõiduki poolt saadetavale sõidukile; 4 mootorratta juhtimisel hoidma juhtrauast kinni kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal, kandma peas Jalgivad vasakpoolsed reied motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kes Jalgivad vasakpoolsed reied viimast nõuet täitnud; 5 sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud.

Turvavöö ei pea olema kinnitatud: 1 juhil ja sõitjal jääteel sõites; 2 sõitjal, kes on sellises haigusseisundis, mis turvavöö kinnitamist ei võimalda; 3 juhil või sõitjal, kellel tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa m; 4 asulasõidul taksojuhil ja takso tagaistmel sõitjal ning ka sõiduõpetajal õppesõidu ajal.

Mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt: 1 juhtimisõigust Jalgivad vasakpoolsed reied dokumendi; 2 kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta; 3 sõiduki registreerimistunnistuse; 4 muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. Juht peab võimaldama kontrollida sõidumeeriku ja kiirusepiiriku olemasolu sõidukil, millel need on kohustuslikud, ning sõidumeeriku salvestuslehtede andmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist.

Kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõiduki juht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel.

Juhil on õigus nõuda kontrollijalt ametitunnistust või muud tema volitusi tõendavat dokumenti ja teha sellelt vajalikke märkmeid. Mootorsõiduki ja trammi juht peab tundma esmaabivõtteid, abistama liiklusõnnetuses Mis anesteetiline salv liigestele saanud, abitus seisundis olevat inimest ning kohale kutsuma kiirabi päästeteenistuse.

Ainult erandjuhul, kui kiirabi päästeteenistust ei Jalgivad vasakpoolsed reied võimalik kohale kutsuda ja transportimine pole kannatanule ohtlik, tohib teda haiglasse saata teise sõidukiga või viia sinna oma sõidukiga. Juht, kelle mootorsõiduk kuulub juriidilisele isikule välja arvatud diplomaatiline esindus, konsulaarasutus või rahvusvaheline organisatsioon ega ole eriotstarbeline, peab edasilükkamatul juhul minema oma sõidukiga politsei kasutusse sõiduks sündmuskohale või loodusõnnetuse piirkonda ning vältimatu arstiabi vajaja toimetamiseks haiglasse või õiguserikkuja toimetamiseks politseisse.

Juht ei tohi olla: 1 joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides; 2 sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva määruse nõuete kõrvalekaldumatut täitmist; 3 seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem.

Juhtimist ei tohi üle anda isikule, kes on käesoleva määruse §-s 76 nimetatud seisundis. Mootorsõiduki ja trammi juhtimist ei tohi üle anda isikule, kellel puudub vastav juhiluba.

Kui trammi ja rööbasteta sõiduki liikumisteed ristmikevahelisel alal lõikuvad, peab teed andma rööbasteta sõiduki juht. Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, kasutab neid radasid erandina järgmiselt: 1 liiklusmärgiga «Ühissõidukirada» tähistatud rajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või peatumist; ka pöörde lõpetamisel tohib sellele rajale sõita, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda; 2 liiklusmärgiga «Ühissõidukirajaga tee» tähistatud teel olevast ühissõidukirajast tohib kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei keela, ainult risti üle sõita.

Asulas peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile.