Artikkel 52 Ühegi lepingu, kokkuleppe ega eeskirjaga ei või tööliselt mitte kuskil, olenemata sellest, kas ta töötab vabatahtlikult või mitte, võtta õigust pöörduda kaitsva riigi esindajate poole palvega, et see riik sekkuks. Arvestades artikli 52 sätteid, võib sõjavangide töö ohtlikkus olla samasugune nagu neil tsiviiltöötajatel. Igal juhul tuleb neile tagada järgmised õigused: 1 neil on õigus vastu võtta isiklikku ja ühist abi, mida neile saadetakse; 2 kui nende tervislik seisund seda nõuab, on neil õigus samasugusele arstiabile ja haiglaravile nagu asjaomase riigi kodanikel; 3 neil tuleb lubada tegeleda oma usukultusega ning saada hingelist abi oma usu vaimulikelt; 4 kui nad elavad sõja ohtudele eriti avatud piirkonnas, on neil samasugune õigus sellest piirkonnast lahkuda kui asjaomase riigi kodanikel; 5 alla viieteistkümneaastastel lastel, rasedatel naistel ja alla seitsmeaastaste laste emadel on õigus saada samasuguseid soodustusi nagu on asjaomase riigi kodanikel. Üldise repatrieerimise korral jäävad need tulud vangis hoidvale riigile, kui asjaomased riigid ei lepi kokku teisiti. Neil isikutel on õigus saada vähemalt üks abipakk kuus. Konfliktiosalised võivad lubada kirjavahetust ka muus keeles.

Peale selle saavad fondispetsiifiliste eeskirjade sätted käesolevat määrust täiendada, kuid need võivad käesoleva määruse vastavatest sätetest lahkneda ainult juhtudel, mille puhul see on käesolevas määruses sõnaselgelt ette nähtud.

Member States at the appropriate territorial level, in accordance with their institutional, legal and financial framework and the bodies designated by them for that purpose should be responsible for preparing and implementing programmes. Those conditions should also ensure that attention is drawn to the need to valu rassides-ups pohjustel complementarity and consistency of relevant Union intervention, to respect the principle of proportionality and take into account the overall aim of reducing administrative burden.

Liikmesriigid sobival territoriaalsel tasandil kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ja nende selleks otstarbeks nimetatud asutused peaksid vastutama programmide ettevalmistamise ja rakendamise eest. Samuti peaksid need sätted tagama, et tähelepanu pööratakse vajadusele tagada asjaomase liidu sekkumiste vastastikune täiendavus ja järjepidevus, järgida proportsionaalsuse põhimõtet ning võtta arvesse halduskoormuse vähendamise üldist eesmärki.

The purpose of such a partnership is to ensure respect for the principles of multi-level governance, and also of subsidiarity and proportionality and the specificities of the Member States' different institutional and legal frameworks as well as to ensure the ownership of planned interventions by stakeholders and build on the experience and the know-how of relevant actors.

The Member States should identify the most representative relevant partners. Those partners should include institutions, organisations and groups which are capable of influencing the preparation or could be affected by the preparation and implementation of the programmes.

In this context it should also be possible for Member States to identify, where appropriate, as relevant partners, umbrella organisations which are the valu rassides-ups pohjustel, federations or confederations of relevant regional, local and urban authorities or other bodies in accordance with applicable national law and practices. The Commission should be empowered to adopt a delegated act providing for a European code of conduct on partnership in order to support and facilitate Member States in the organisation of partnership with regard to ensuring the involvement of relevant partners in the preparation, implementation, monitoring and evaluation of Partnership Agreements and programmes in a consistent manner.

That adopted delegated act should have under no circumstances and Bold nuga polved no way of its interpretation retroactive effect or be the basis for establishing irregularities leading to financial corrections.

The adopted delegated act should not specify a date of application that is earlier than the date of its adoption. The adopted delegated act should allow Member States to decide on the most appropriate detailed arrangements for implementing the valu rassides-ups pohjustel in accordance with their institutional and legal framework as well as their national and regional competences, provided that its objectives, as laid down in this Regulation, are achieved.

valu rassides-ups pohjustel

Sellise partnerluse eesmärk on tagada mitmetasandilise valitsemise põhimõtete ja ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine ning liikmesriikide erinevate õigus- ja institutsiooniliste ja õigusraamistike eripära austamine, samuti tagada kavandatavate sekkumiste heakskiit sidusrühmade hulgas ja lähtuda vastavate osaliste kogemustest ja erialateadmistest.

Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama kõige olulisemad asjaomased partnerid. Nende partnerite hulka peaksid kuuluma asutused, organisatsioonid ja rühmad, kes on võimelised mõjutama programmide ettevalmistamist või keda programmide ettevalmistamine ja rakendamine mõjutab. Sellega seoses peaks liikmesriikidel ühtlasi olema võimalik vajaduse korral asjaomaste valu rassides-ups pohjustel kindlaks määrata nn katusorganisatsioonid, kes on vastavalt kohaldatavale riiklikule õigusele ja tavale asjakohaste piirkondlike, kohalike ja linnavõimude või muude organite liidud, föderatsioonid või konföderatsioonid.

valu rassides-ups pohjustel

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse Euroopa partnerluse käitumisjuhend, et hõlbustada liikmesriikidel partnerluse korraldamist, tagamaks asjaomaste partnerite järjepideva osalemise partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel. Vastu võetud delegeeritud õigusakt ei tohi olla mingil juhul ega mingi tõlgenduse põhjal tagasiulatuva mõjuga ega finantskorrektsioonideni viivate eeskirjadest kõrvalekaldumiste aluseks.

Vastu võetud delegeeritud õigusaktiga ei peaks määrama kohaldamiskuupäeva, mis saabub enne selle vastuvõtmise kuupäeva. Vastu võetud delegeeritud õigusakt peaks võimaldama liikmesriikidel otsustada kõige asjakohasema üksikasjaliku korra üle partnerluse rakendamiseks kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusliku raamistiku ning riikliku ja kohaliku pädevusega, eeldusel, et käesolevas määruses sätestatud eesmärgid on saavutatud. It should be possible to limit that scope to only some of the thematic objectives defined in this Regulation.

Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi täpne reguleerimisala tuleks sätestada fondispetsiifilistes eeskirjades. Peaks olema võimalik piirata seda üksnes mõne käesolevas määruses piiritletud valdkondliku eesmärgiga. The CSF should facilitate the sectoral and territorial coordination of Union intervention under the ESI Funds and with other relevant Union policies and instruments, in line with the targets and objectives of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, taking into account the key territorial challenges of the various types of territories.

Ühine strateegiline raamistik peaks hõlbustama liidu sekkumiste valdkondlikku ja territoriaalset koordineerimist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel ning samuti muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega, mis on kooskõlas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia sihtide ja eesmärkidega, võttes arvesse eri liiki territooriumide põhilisi territoriaalseid probleeme.

Due to the complex and interrelated nature of such challenges, the solutions supported by the ESI Funds should be of an integrated nature, multi-sectoral and multi-dimensional. In this context, and valu rassides-ups pohjustel order to increase the effectiveness and efficiency of the policies, it should be possible for the ESI Funds to be combined into integrated packages which are tailor-made to fit the specific territorial needs.

Nende ülesannete keerukuse ja vastastikuse seotuse tõttu peaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust saavad lahendused olema seostatud, mitmesektorilised ja mitmemõõtmelised. Sellega seoses ning poliitika Spin valutab tugevalt ja tõhususe suurendamiseks peaks olema võimalik ühendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde pakettideks, mis on koostatud territoriaalsete erivajaduste järgi.

Adapting to such demographic changes constitutes one of the core challenges that Member States and regions are to face in the years to come, and as such should be given a particularly high level of consideration for the regions most affected by demographic change.

Selliste demograafiliste muutustega kohanemine on lähiaastatel üks liikmesriikide ja piirkondade keskseid probleeme ning sellele tuleks pöörata erilist tähelepanu piirkondades, mida demograafilised muutused kõige rohkem mõjutavad.

The Partnership Agreement should translate the elements set out in the CSF into the national context and set out firm commitments to the achievement of Union objectives through the programming Hurt harja ja ola the ESI Funds.

The Partnership Agreement should set out arrangements to ensure alignment with the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth as well as with the Fund-specific missions pursuant to their Treaty-based objectives, arrangements to ensure effective and efficient implementation of the ESI Funds and arrangements for the partnership principle and an integrated approach to territorial development.

A distinction should be made between the essential elements of the Partnership Agreement which are subject to a Commission decision and other elements which are not subject to the Commission decision and can be amended by the Member State. It is necessary to envisage specific arrangements for the submission and adoption of the Partnership Agreement and the programmes should the entry into force of one or more Fund-specific Regulations be delayed or be expected to valu rassides-ups pohjustel delayed.

This entails establishing provisions which allow for the submission and adoption of the Partnership Agreement even in the absence of certain elements in relation to the ESI Fund or Funds affected by the delay, and the later submission valu rassides-ups pohjustel a revised Partnership Agreement after the entry into force of the delayed Fund-specific Regulation or Regulations.

valu rassides-ups pohjustel

Since the programmes co-financed by the ESI Fund affected by the delay should in this case be submitted and adopted only after the entry into force of the Fund-specific Regulation concerned, appropriate deadlines for the submission of the affected programmes should also be laid down. Artikkel 57 Okupeeriv riik võib tsiviilhaiglaid rekvireerida üksnes ajutiselt sõjaväelastest haavatute ja haigete hooldamiseks ja ainult tungiva vajaduse korral, ja ka siis tingimusel, et aegsasti korraldatakse patsientide hooldamine ja ravimine ning tagatakse tsiviilelanikkonna vajadus haiglakohtade järele.

Tsiviilhaiglate vahendeid ja varusid ei või rekvireerida seni, kuni neid on vajab tsiviilelanikkond. Artikkel 58 Okupeeriv riik peab lubama vaimulikel anda hingelist abi oma koguduse liikmetele. Okupeeriv riik peab samuti vastu võtma usulisteks vajadusteks mõeldud raamatute ja esemete saadetised ning soodustama nende jagamist okupeeritud territooriumil.

Artikkel 59 Kui okupeeritud territooriumi kogu elanikkond või osa sellest ei ole varustatud piisavalt, peab okupeeriv riik nõustuma elanikkonna abistamise kavadega ning soodustama nende elluviimist kõigi oma käsutuses olevate vahenditega. Sellised abistamiskavad, millega võivad tegeleda riigid või erapooletud humanitaarorganisatsioonid, nagu Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, seisnevad esmajoones toiduainete, ravimite ja riiete saatmises.

Kõik lepingupooled peavad lubama valu rassides-ups pohjustel saadetiste vaba läbipääsu ning tagavad nende kaitse.

EUR-Lex Access to European Union law

Riigil, kes lubab saadetiste vaba läbipääsu nende teel vastaspoole okupeeritud territooriumile, on siiski õigus saadetisi läbi otsida, määrata nende liikumiseks kindlaid aegu ja marsruute ning nõuda kaitsvalt riigilt piisavaid tagatisi selle kohta, et neid saadetisi kasutatakse abivajava elanikkonna abistamiseks, mitte okupeeriva riigi heaks.

Artikkel 60 Abisaadetised ei vabasta okupeerivat riiki ühestki artiklites 55, 56 ja 59 ette nähtud kohustusest. Okupeeriv riik valu rassides-ups pohjustel kasutada abisaadetisi selleks määratud otstarbel, välja arvatud äärmise vajaduse korral, kui see on okupeeritud territooriumi elanikkonna huvides ja sellega nõustub kaitsev riik. Artikkel 61 Eelmistes artiklites nimetatud abisaadetised jagatakse koostöös kaitsva riigiga ja tema järelevalve all.

Okupeeriv riik ja kaitsev riik võivad kokkuleppel selle kohustuse delegeerida neutraalsele riigile, Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele või mõnele muule erapooletule humanitaarorganisatsioonile. Sellised saadetised vabastatakse okupeeritud territooriumil kõigist maksudest, tasudest ja tollilõivudest, välja arvatud juhul, kui need on vajalikud territooriumi majanduse huvides. Okupeeriv riik peab soodustama nende saadetiste kiiret jagamist.

Kõik lepingupooled püüavad lubada selliste saadetiste maksuvaba transiiti ja transporti nende teel okupeeritud territooriumidele. Artikkel 62 Kui seda ei takista tungivad julgeolekukaalutlused, tuleb kaitstud isikutel okupeeritud territooriumidel lubada vastu võtta neile saadetud isiklikke abisaadetisi.

Artikkel 63 Välja arvatud juhul, kui okupeeriv riik rakendab tungivate julgeolekukaalutluste tõttu ajutisi ja erandlikke piiranguid, tuleb järgida järgmisi sätteid: a tunnustatud rahvuslikel Punase Risti Punase Poolkuu, Punase Lõvi ja Päikese seltsidel on õigus tegutseda kooskõlas Punase Risti põhimõtetega, mille on määratlenud Rahvusvahelised Punase Risti konverentsid. Muudel abistamisorganisatsioonidel lubatakse jätkata nende humanitaartegevust samadel tingimustel; b okupeeriv riik ei või nõuda nende seltside personali või struktuuri muutmist, mis kahjustaks eelpool nimetatud tegevust.

Samad põhimõtted kehtivad ka mittesõjaliste eriorganisatsioonide tegevuse ja personali suhtes, mis juba eksisteerivad või mis võidakse luua eesmärgiga tagada tsiviilelanikkonna elutingimused hädavajalike kommunaalteenuste osutamise, abi jagamise ning päästetööde korraldamisega. Artikkel 64 Okupeeritud territooriumi kriminaalseadused jäävad kehtima, välja arvatud erandjuhtudel, mil okupeeriv riik võib need tühistada või nende kehtivuse peatada, kuna nad ohustavad tema julgeolekut või takistavad käesoleva konventsiooni rakendamist.

Kui seda ei takista eelpool nimetatud kaalutlused või vajadus tagada tõhus õigusemõistmine, peavad okupeeritud valu rassides-ups pohjustel kohtud jätkama oma tegevust seoses eelpool mainitud seadustes nimetatud kuritegudega. Okupeeriv riik võib siiski nõuda, et okupeeritud territooriumi elanikkond järgiks norme, mis on hädavajalikud, et okupeeriv riik saaks täita oma käesoleva konventsiooni järgseid kohustusi, tagada territooriumi korrapärase valitsemise ning okupeeriva riigi, okupatsioonijõudude ja -administratsiooni liikmete ja nende vara, samuti nende kasutatavate hoonete ja sideliinide julgeoleku.

Artikkel 65 Okupeeriva riigi kehtestatud kriminaalseadused ei jõustu enne, kui need on avaldatud ja neist on teavitatud okupeeritud territooriumi elanikke nende emakeeles. Nimetatud kriminaalseadused ei tohi olla tagasiulatuva jõuga. Artikkel 66 Kui artikli 64 teise lõigu alusel kehtestatud kriminaalseadust on rikutud, võib okupeeriv riik anda süüdistatava üle oma õiguspäraselt loodud ja mittepoliitilistele sõjaväekohtutele tingimusel, et nimetatud kohtud peavad istungeid okupeeritud territooriumil.

Apellatsioonikohtud peavad eelistatavalt pidama istungeid okupeeritud territooriumil. Artikkel 67 Kohtud kohaldavad üksnes neid seadusesätteid, mis kehtisid enne kuriteo toimepanemist ja mis on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, eriti põhimõttega, et karistuse raskus peab vastama kuriteo raskusele. Kohtud peavad arvestama asjaolu, et süüdistatav ei ole okupeeriva riigi kodanik.

Artikkel 68 Kui kaitstud isik paneb toime kuriteo, mille ainus eesmärk oli okupeerivale riigile kahju tekitada, kuid mis ei kujuta endast rünnet okupatsioonijõudude või -administratsiooni liikme elu või tervise vastu ega põhjusta ühiskonnale suurt ohtu ega kahjusta raskelt okupatsioonijõudude või -administratsiooni vara või nende kasutatavaid ehitisi, võib sellist isikut karistada interneerimise või tavalise vangistusega, eeldusel et interneerimise või vanglakaristuse kestus vastab toimepandud kuriteo raskusele.

Selliste kuritegude eest ei või kaitstud isikutele mõista muid vabadusekaotuslikke karistusi peale interneerimise ja vangistuse. Käesoleva konventsiooni artiklis 66 nimetatud kohtud võivad omal valikul muuta vanglakaristuse sama kestusega interneerimiseks. Kriminaalseadused, mille okupeeriva riik on kehtestanud vastavalt artiklitele Volzhski liigeste ravi ja 65, võivad kaitstud isikutele mõistetava karistusena ette näha surmanuhtluse ainult juhul, kui isikud on süüdi spionaažis, okupeeriva riigi sõjaliste rajatiste vastu suunatud rasketes sabotaažiaktides või tahtlikes kuritegudes, mis on põhjustanud ühe või mitme isiku surma, eeldusel et need kuriteod on karistatavad surmanuhtlusega seaduse alusel, mis kehtis okupeeritud territooriumil enne okupatsiooni.

Kaitstud isikutele ei või mõista surmanuhtlust, kui kohus ei ole eriliselt arvestanud asjaolu, et kuna süüdistatav ei ole Kasipohine alus riigi kodanik, ei ole valu rassides-ups pohjustel kohustatud olema riigitruu.

Ühelgi juhul ei või surmanuhtlust mõista kaitstud isikule, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistkümneaastane.

Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 12. augusti 1949 Genfi (IV) konventsioon

Artikkel 69 Kõigil juhtudel tuleb kaitstud isikule mõistetud vanglakaristusest maha arvata aeg, mil kuriteos süüdistatav kaitstud isik oli vahi all enne kohut või karistuse kandmise algust. Artikkel 70 Okupeeriv riik ei või kaitstud isikuid arreteerida, kohtu alla anda ega süüdi mõista enne okupatsiooni Soole nakkuse valus liigesed selle ajutisel vaheajal toimepandud tegude või väljendatud seisukohtade eest, välja arvatud sõjaseaduste ja -tavade rikkumised.

Okupeeriva riigi kodanikke, kes enne sõjategevuse algust otsisid põgenikena varjupaika okupeeritud riigi territooriumil, ei või arreteerida, kohtu alla anda, süüdi mõista ega okupeeritud territooriumilt välja saata, välja arvatud pärast sõjategevuse algust toimepandud kuritegude eest või enne sõjategevuse algust toimepandud üldiste kriminaalseaduste rikkumiste eest, mis okupeeritud riigi seaduste kohaselt oleksid andnud aluse isiku väljaandmiseks rahu ajal.

Artikkel 71 Okupeeriva riigi pädevad kohtud ei või mõista ühtegi karistust, millele ei ole eelnenud tavapärases korras toimunud kohtupidamist. Süüdistatavaid isikuid, kelle okupeeriv riik on andnud kohtu valu rassides-ups pohjustel, tuleb koheselt kirjalikult ja neile arusaadavas keeles teavitada neile esitatava süüdistuse üksikasjadest ning nende asi esitatakse kohtule võimalikult kiiresti.

Kõigist okupeeriva riigi algatatud kriminaalasjadest kaitstud isikute vastu, milles esitatav süüdistus võib kaasa valu rassides-ups pohjustel surmanuhtluse või kaheaastase või pikema vanglakaristuse, tuleb teavitada kaitsvat riiki. Kaitsval riigil on igal ajal õigus saada informatsiooni nende kriminaalasjade seisu kohta.

Peale selle tuleb valu rassides-ups pohjustel riigi nõudmise korral talle esitada kõik üksikasjad nende kriminaalasjade ja ka teiste menetluste kohta, mille okupeeriv riik on algatanud kaitstud isikute vastu.

Käesoleva artikli teises lõigus nimetatud teade kaitsvale riigile tuleb saata viivitamatult ja peab igal juhul jõudma kaitsva riigini kolm nädalat enne kohtuasja esmakordse arutamise päeva.

Kui asja arutamise algul esitatakse tõendid, et käesoleva artikli sätteid ei ole täielikult täidetud, ei või asja arutamist jätkata. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid: a süüdistava isikukirjeldus; c süüdistuse või süüdistuste üksikasjad koos viitega kriminaalseaduste sätetele, mille alusel süüdistus esitatakse ; d asja arutava kohtu nimi; e esimese kohtuistungi toimumise koht ja kuupäev.

Artikkel 72 Süüdistatavatel isikutel on õigus esitada oma kaitseks vajalikke tõendeid, esmajoones kutsuda tunnistajaid. Neil on õigus kasutada enda valitud kvalifitseeritud advokaadi või õigusnõuniku abi, kes peab saama neid vabalt külastada ning kasutada kaitse ettevalmistamiseks vajalikke vahendeid.

Kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, võib kaitsja määrata kaitsev riik. Kui süüdistatavale on esitatud raske süüdistus ning kaitsev riik ei toimi, peab süüdistatava nõusolekul leidma kaitsja okupeeriv riik.

ELi toimimise lepingu artikli kohaselt on nõutav, et liit toetaks nende eesmärkide saavutamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega. Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi eripära tõttu on siiski vaja eraldi määrustes ette näha erieeskirjad, mis on kohaldatavad iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi valu rassides-ups pohjustel ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi puhul ERFi raames. The ESI Funds should play a significant role in the achievement of the objectives of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth.

Süüdistatavaid isikuid peab nii kohtueelse uurimise kui ka kohtuliku arutamise ajal abistama tõlk, välja arvatud juhul, kui süüdistatavad tõlgi teenetest vabatahtlikult loobuvad. Neil on alati õigus nõuda tõlgi taandamist ning tema asendamist. Artikkel 73 Süüdimõistetud valu rassides-ups pohjustel võib kasutada kohtu rakendatavate seadustega ettenähtud apellatsiooniõigust.

Teda tuleb täielikult teavitada apellatsiooni või kaebuse esitamise õigusest ning selle teostamise tähtaegadest. Käesoleva jao kriminaalmenetlust käsitlevaid sätteid tuleb kohaldada ka apellatsiooni puhul, niivõrd kui seda saab teha.

Kui seadused, mida kohus rakendab, ei näe apellatsiooni ette, on süüdimõistetul õigus esitada kohtuotsuse ja mõistetud karistuse peale kaebus okupeeriva riigi pädevale organile. Artikkel 74 Valu rassides-ups pohjustel riigi esindajatel on õigus viibida iga kaitstud isiku kohtuistungil, välja arvatud juhul, kui kohtuistung on erandlikult kuulutatud kinniseks okupeeriva riigi julgeoleku huvides. Sellest teatatakse kaitsvale riigile. Kaitsvale riigile tuleb saata teade kohtuistungi toimumise kuupäeva ja koha kohta.

Artikkel 32 Vangis hoidev riik võib nõuda, et sõjavangid, kes küll ei kuulu oma relvajõudude meditsiiniteenistusse, kuid kes on üldarstid, kirurgid, hambaarstid, meditsiiniõed või sanitarid, täidaksid meditsiinilisi ülesandeid samast riigist sõltuvate sõjavangide huvides. Sellisel juhul on nad jätkuvalt sõjavangid, kuid neid tuleb kohelda samamoodi nagu meditsiinipersonali, keda vangis hoidev riik kinni peab. Nad tuleb vabastada igasugusest muust artikli 49 alusel tehtavast tööst.

IV peatükk. Sõjavangide abistamiseks kinni peetud meditsiinipersonal ja vaimulikud Artikkel 33 Sõjavangideks ei loeta meditsiinipersonali ega vaimulikke, keda vangis hoidev riik peab kinni sõjavangide abistamiseks. Siiski tagatakse neile vähemalt käesoleva konventsiooniga ettenähtud soodustused ja kaitse, samuti kõik vajalikud tingimused, et anda sõjavangidele arstiabi ja usulist abi. Nad jätkavad kooskõlas oma eriala kutse-eetikaga meditsiiniliste ja religioossete kohustuste täitmist sõjavangide huvides, järgides vangis hoidva riigi sõjaalaseid seadusi ja eeskirju, ning on tema pädeva organi kontrolli all.

Seejuures eelistatakse nendega samadest relvajõududest pärit sõjavange. Meditsiiniliste ja religioossete kohustuste täitmisel on neil järgmised soodustused: a Neil on õigus perioodiliselt külastada väljaspool laagrit tööüksustes või haiglates viibivaid sõjavange.

valu rassides-ups pohjustel

Vangis hoidev riik annab nende käsutusse vajalikud transpordivahendid. Selleks lepivad konfliktiosalised kohe pärast sõjategevuse puhkemist kokku oma meditsiinipersonalide teenistuslike auastmete, sealhulgas Nimetatud vanemmeditsiiniohvitseril, samuti vaimulikel on õigus pöörduda otse laagri asjaomaste võimude poole kõigis oma kohustusi käsitlevates küsimustes. Nimetatud võimud võimaldavad neil pidada nimetatud küsimustes kirjavahetust.

Sõjategevuse ajal lepivad konfliktiosalised kokku kinnipeetud personali võimaliku vabastamise suhtes ja sätestavad sellekohase protseduuri. Ükski eelnevaist sätteist ei vabasta vangis hoidvat riiki tema kohustustest rahuldada sõjavangide meditsiinilised ja hingelised vajadused.

V peatükk.

Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon

Usuline, vaimne ja kehaline tegevus Artikkel 34 Sõjavangidel on täielik vabadus valu rassides-ups pohjustel oma religioosseid kohustusi, sealhulgas osaleda usutalitustel, tingimusel et nad järgivad sõjaväevõimude kehtestatud distsiplinaareeskirju. Usutalituste läbiviimiseks tagatakse selleks kohased hooned. Artikkel 35 Vaimulikel, kes langevad vaenlase kätte ja kes jäävad sõjavange abistama või keda peetakse sel eesmärgil kinni, lubatakse anda neile hingeabi ja viia vabalt läbi usutalitusi sama usku sõjavangide hulgas kooskõlas nende usutunnistusega.

Nad tuleb jaotada laagrite ja tööüksuste vahel, kus on samadesse relvajõududesse kuuluvad, sama keelt kõnelevad või sama usku tunnistavad sõjavangid.

valu rassides-ups pohjustel

Neil tuleb võimaldada külastada väljaspool nende laagrit viibivaid sõjavange, sealhulgas kasutada artiklis 33 ette nähtud transpordivahendeid. Neil on õigus, arvestades tsensuuripiiranguid, pidada religioosseid kohustusi käsitlevates küsimustes kirjavahetust kinnipidava riigi kirikuvõimude ja rahvusvaheliste usuorganisatsioonidega.

Sel eesmärgil saadetud kirju ega kaarte ei arvestata artiklis 71 sätestatud kvoodi hulka. Artikkel 36 Sõjavangid, kes on vaimulikud, kuid ei ole tegutsenud oma relvajõudude vaimulikena, võivad usutunnistusest olenemata vabalt teenida oma usku vastava kogukonna liikmete hulgas. Sellisel juhul peab vangis hoidev riik neid kohtlema samuti kui vaimulikke.

Nad ei pea tegema muud tööd. Artikkel 37 Kui sõjavange ei teeni kinnipeetud sõjaväevaimulik või sama usku sõjavangist vaimulik, tuleb asjaomaste sõjavangide nõudmise korral sellesse ametisse nimetada vangidega sama või lähedast usku vaimulik või sellise puudumisel pädev mittevaimulik, kui see on usutunnistuses lubatud.

Sellise ametissenimetamise peab heaks kiitma vangis hoidev riik ning see toimub kokkuleppel asjaomase sõjavangide kogukonnaga ja vajaduse korral sama usutunnistusega kohalike kirikuvõimude nõusolekul. Selliselt ametissenimetatud isik peab järgima kõiki vangis hoidva riigi korra- ja sõjalise julgeoleku eeskirju.

Artikkel 38 Arvestades iga sõjavangi isiklikke eelistusi, soodustab vangis hoidev riik sõjavangide intellektuaalset, õppe- meelelahutuslikku ning sportlikku tegevust ja võimaldab selleks vajalikud hooned ja seadmed.

Sõjavangidele peab võimaldama sooritada kehalisi harjutusi, sealhulgas tegeleda spordiga ning viibida vabas õhus. Kõigis laagrites peab selleks olema piisavalt vaba ruumi. VI peatükk. Distsipliin Artikkel 39 Iga sõjavangide laager peab vahetult alluma vangis hoidva riigi regulaarväe vastutavale ohvitserile. Sellel ohvitseril peab olema käesoleva konventsiooni tekst; ta peab tagama, et laagripersonal ja valvurid teaksid selles sätestatut ning ta vastutab selle rakendamise eest oma valitsuse juhtimisel.

Sõjavangid, välja arvatud ohvitserid, peavad kõiki vangis hoidva riigi ohvitsere tervitama ja osutama neile muid väliseid austusavaldusi, mida nähakse ette nende oma relvajõudude määrustikes. Ohvitseridest sõjavangid peavad tervitama ainult endast kõrgema auastmega vangis hoidva riigi ohvitsere; laagriülemat peavad nad siiski tervitama tema auastmest olenemata. Artikkel 40 Lubatakse kanda auastme- ja riigitunnuseid ning aumärke. Artikkel 41 Igas laagris paigutatakse valu rassides-ups pohjustel kohale käesoleva konventsiooni ja selle lisade ning artiklis 6 ettenähtud erikokkuleppe tekstid sõjavangidele arusaadavas keeles, nii et kõik saaksid neid lugeda.

Nõudmise korral tuleb sõjavangile, kel pole võimalik tutvuda ülespandud tekstidega, anda nende koopia. Sõjavangide Kimbud on haiged käsitlevad eeskirjad, korraldused, teated ja väljaanded tuleb sõjavangidele anda neile arusaadavas keeles.

Sellised eeskirjad, korraldused ja väljaanded pannakse valu rassides-ups pohjustel kirjeldatud viisil nähtavale kohale ning nende tekstide koopiad antakse sõjavangide esindajale. Individuaalsed käsud ja korraldused sõjavangile tuleb anda talle arusaadavas keeles. Valu rassides-ups pohjustel 42 Sõjavangide, esmajoones põgenevate või põgeneda üritavate sõjavangide vastu kasutatakse relva ainult äärmisel juhul ja sellele peab alati eelnema olukorrakohane hoiatus.

VII peatükk. Sõjavangide auastmed Artikkel 43 Sõjategevuse puhkemisel teatavad konfliktiosalised üksteisele käesoleva konventsiooni artiklis 4 nimetatud isikute ametinimetused ja auastmed tagamaks auastmelt võrdsete sõjavangide võrdne kohtlemine. Samuti teatatakse hiljem loodud ametinimetustest ja auastmetest. Vangis hoidev riik peab tunnustama sõjavangi teenistusalaseid ülendamisi, millest on nõuetekohaselt teatanud riik, kellest need sõjavangid sõltuvad.

Artikkel 44 Ohvitsere ning nendega võrdses seisundis sõjavange tuleb kohelda nende auastmele ja vanusele kohase lugupidamisega. Ohvitseride laagrite teenindamiseks tuleb neisse määrata ohvitseride ning nendega võrdses seisundis sõjavangide auastet arvestades piisaval arvul samade relvajõudude sõdureid, kes võimaluse korral kõnelevad sama keelt.

Sellised isikud ei pea tegema muud tööd. Igati tuleb soodustada ohvitseride endi järelevalvet ühise toiduvalmistamise üle. Artikkel 45 Sõjavange, kes ei ole ohvitserid või nendega võrdses seisundis isikud, tuleb kohelda nende auastmele ja vanusele vastava lugupidamisega. Igati tuleb soodustada ohvitseride sõjavangide endi järelevalvet ühise toiduvalmistamise üle.

MEIST AJAKIRJANDUSES

VIII peatükk. Sõjavangide üleviimine pärast nende saabumist laagrisse Artikkel 46 Vangis hoidev riik peab sõjavangide üleviimise otsustamisel arvestama sõjavangide huve, pidades esmajoones silmas, et see ei raskendaks nende repatrieerimist.

Sõjavangide üleviimine peab alati toimuma inimlikult ja mitte halvemates tingimustes kui vangis hoidva riigi väeüksuste ümberpaigutamine. Alati tuleb arvestada ilmastikutingimusi, millega sõjavangid harjunud on, ning üleviimine ei või mingil juhul ohustada nende tervist.

Üleviimise ajal peab vangis hoidev riik tagama sõjavangidele piisava hulga toitu ja joogivett, hoidmaks nad heas tervislikus seisundis, samuti vajaliku riietuse, peavarju ja arstiabi. Vangis hoidev riik peab üleviimisel tagama sõjavangide ohutuse, esmajoones valu rassides-ups pohjustel või õhutranspordi korral, ning koostama kõigi üleviidavate sõjavangide nimekirja enne nende laagrist lahkumist.

Artikkel 47 Haigeid või haavatud sõjavange ei või üle viia, kui reis ohustab nende paranemist, välja arvatud juhul, kui üleviimine on vältimatu nende turvalisuse tagamiseks.

Kui lahingutsoon läheneb laagrile, viiakse selles laagris olevad sõjavangid üle, aga ainult siis, kui nende üleviimine on piisavalt ohutu või kui nad paigalejäämisel satuksid suuremasse ohtu kui üleviimise korral.

Artikkel 48 Üleviimise korral informeeritakse sõjavange ametlikult nende lahkumisest ja teatatakse nende uus postiaadress. Teatada tuleb aegsasti, et sõjavangid jõuaksid pakkida oma asjad valu rassides-ups pohjustel teavitada sugulasi.

Nad võivad kaasa võtta oma isiklikud asjad ning neile saadetud kirjad ja pakid. Üleviimise huvides võib sellise pagasi kaalu piirata sellega, mida iga vang normaalselt ise kanda jõuab. Igal juhul peab see olema vähemalt kakskümmend viis kilogrammi inimese kohta. Eelmisesse laagrisse saadetud kirjad ja pakid edastatakse sõjavangidele viivitamatult.

Laagriülem võtab kokkuleppel sõjavangide esindajaga meetmeid, et transportida vangide kogukonna vara ja pagasit, mida nad ei saa käesoleva artikli teises lõikes sätestatud piirangute tõttu kaasa võtta. Üleviimise kulud kannab vangis hoidev riik. III jagu.

  • Kate artriit
  • Arthroosi uhiste harjade ravi

Sõjavangide töö Artikkel 49 Arvestades sõjavangide iga, sugu, auastet ja kehalisi võimeid, võib vangis hoidev riik kasutada füüsiliselt vormis sõjavangide tööjõudu, eriti eesmärgiga hoida neid hea füüsilise ja vaimse tervise juures.

Allohvitseridest sõjavangidelt võib nõuda üksnes järelevalvetööde tegemist. Need, kellelt seda ei nõuta, võivad paluda muud sobivat tööd, mis tuleb neile võimaluse korral leida. Kui ohvitserid või nendega võrdses seisundis olevad isikud paluvad sobivat tööd, tuleb see neile võimaluse korral leida, valu rassides-ups pohjustel neid ei või mingil juhul tööle sundida. Artikkel 50 Lisaks laagri haldamise, ülesseadmise või korrashoiutöödele võib sõjavange sundida tööle üksnes järgmistel aladel: a põllumajandus; b tooraineid tootev või hankiv ning töötlev tööstus, välja arvatud metallurgia- masina- ja keemiatööstus; ühiskondlikud ning ehitustööd, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet; c selliste varude transport ja käsitsemine, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet; d kaubandustegevus, kunst ja käsitöö; e kodumajandus; valu rassides-ups pohjustel ühiskondlikud tööd, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet.

Kui eelpool toodud sätteid rikutakse, võivad sõjavangid kasutada oma kaebeõigust vastavalt artiklile Artikkel 51 Sõjavangidele tuleb tagada sobivad töötingimused, eriti majutamise, toidu, riietuse ja töövahendite suhtes. Tingimused ei või olla halvemad kui need, milles töötavad vangis hoidva riigi kodanikud, kes teevad samalaadset tööd. Arvestada tuleb ka ilmastikuolusid.

Sõjavangide töö kasutamisel tagab vangis hoidev riik, et piirkondades, kus sõjavangid töötavad, rakendatakse töökaitse seadusi ja esmajoones töötajate ohutust käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme.

Sõjavangid peavad saama neilt nõutavaks tööks vajaliku väljaõppe ja samasugused töökaitsevahendid nagu antakse vangis hoidva riigi kodanikele. Arvestades artikli 52 sätteid, võib sõjavangide töö ohtlikkus olla samasugune nagu neil tsiviiltöötajatel.

Рахымжан Жақайым - Достарым менің золотой

Töötingimusi ei või mingil juhul raskendada distsiplinaarmeetmega. Artikkel 52 Ebatervislikul või ohtlikul tööl võib sõjavange rakendada ainult vabatahtlikult. Sõjavange ei või sundida tegema tööd, mida vangis hoidva riigi oma relvajõudude liikmele võib pidada alandavaks.

Miinide ja sarnaste seadmete eemaldamist loetakse ohtlikuks tööks. Artikkel 53 Sõjavangide päevane tööaeg, sealhulgas tööle minekuks ja töölt tulekuks kuluv aeg, ei või olla liiga pikk ega mingil tingimusel pikem kui sama piirkonna tsiviiltöötajatel, kes on vangis hoidva riigi kodanikud ja teevad sama tööd.

Sõjavangidele tuleb tööpäeva keskel lubada vähemalt tunniajaline puhkeaeg. Kui vangis hoidva riigi töötajatele ettenähtud puhkeaeg on pikem, peab see puhkeaeg olema sama pikk.

  1. EUR-Lex - R - EUR-Lex
  2. Sõjavangide kohtlemise augusti Genfi (III) konventsioon – Riigi Teataja
  3. Selliste isikute lahkumistaotluste üle otsustamise protseduur kehtestatakse tavalises korras ja otsus tehakse viivitamata.
  4. Meist ajakirjanduses — Varjupaikade MTÜ
  5. I peatükk.
  6. Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse augusti Genfi (IV) konventsioon – Riigi Teataja
  7. Hurm ola liigese vorkpalli
  8. Откуда пришли.

Samuti tuleb sõjavangidele võimaldada iganädalast puhkust pikkusega kakskümmend neli järjestikust tundi, eelistatavalt pühapäeval või sõjavangide päritolumaa puhkepäeval.