Raadio ja teleri juures ei või istuda kaua tõusmata ning käsi ja jalgu liigutamata, vaid nendega tuleb aeg-ajalt teha võimlemisharjutusi sirutusi, painutusi, ringe jm. Osteoartroosi sümptomid sõltuvad sellest, millised liigesed ja kui tugevasti on kahjustatud.

Eaka inimese kõige sagedasem haigus on osteoartroos FOTO: Ants Liigus Liigeste kulumise haigusesse ehk osteoartroosi jäävad inimesed enamasti pärast neljakümnendat eluaastat ja artroos on eakate kõige sagedasem liigesehaigus.

Artroosi põeb aastastest 27 protsenti ja üle 70 aasta vanadest protsenti. Sihtasutuse Pärnu Haigla reumatoloog Lea Pank, kuidas artroos alguse saab? Artroos areneb aeglaselt, aastate jooksul. Esimesed nähud on stardivalu liikumist alustades ja koormusvalu tekib tööd tehes, käies, pikemalt seistes päeva teisel poolel.

Haiguse arenedes lisandub valu rahuolekus ja öösiti, liigutamisel on liigestes kuulda naksumist, raginat. Aegamööda liiges jämeneb ning moondub. Kaks levinumat kroonilist liigesehaigust on artroos ja reumatoidartriit. Artroos — sage liigesehaigus Artroos on kõige sagedamini esinev liigesehaigus, mille korral tekib liigesekõhre kahjustus. Puusaliigese artroosi põeb kuni 11 protsenti Haiguse liigeste eakatel. Kõige sagedamini esineb artroos suurte varvaste, sõrmede ja lülisamba liigestes, kõige suuremaid tervisemuresid põhjustab see puusaliigeses ja põlveliigeses.

Haigus võib hakata arenema juba Kuna elanikkonna keskmine vanus suureneb, siis kasvab sellega koos ka art- roosihaigete arv. Aasta aasta järel tehakse põlve- ja puusaliigese artroosi haigetele üha rohkem tehisliigeste paigaldamise lõikusi. Artroos on krooniline liigesehaigus, mille põhjuseks on kõhre hävinemine. Kõhr on kude, mis katab liigeses luupindu ning on tervena sile ja läi- kiv.

Terve kõhr võimaldab liigeses sujuvat ja valutut liikuvust. Kulumise tõttu kaotab kõhr aja jooksul sileda pinna ja hakkab õhenema. Selle tagajärjel väheneb selle elastsus ja halvenevad puhverdavad omadused.

Kui siiski nii juhtub, hävib luukude, tekivad luukasvised, mida nimetatakse kannusteks. Liigesesse satuvad luu ja kõhre tükid.

Haiguse viimastes staadiumides kulub kõhr täielikult maha, mille tulemusena hõõruvad liikumisel Haiguse liigeste eakatel üksteise vastu, liiges kahjustub veel rohkem ja valu tugevneb. Liikumine kahjustatud liigeses muutub peaaegu võimatuks ja põhjustab tugevat valu. Kuidas ilmneb osteoartroos? Osteoartroosi sümptomid sõltuvad sellest, millised liigesed ja kui tugevasti on Haiguse liigeste eakatel. Kõige sagedamad sümptomid: Turse, valu ja jäikus liigestes Liigesed suurenevad ja muutuvad sõlmelisteks Liikumisel on liigestes kuulda naksumist ja kriginat Liigeste liikuvus väheneb Kahjustunud piirkonda ümbritsevad lihased nõrgenevad ja nende mõõtmed vähenevad Luude hõõrdumise tõttu moodustuvad luukasvised kannused Põlveliigeste osteoartroosi korral on neis tunda nõrkust, inimesel on raske jalgu põlvedest kõverdada.

Tavaliselt kahjustab osteoartroos mõlemat põlveliigest. Naisi vaevab osteoartroos kaks korda sagedamini kui mehi. Koguni pooltel ligi 70aastastel võib esineda liigesekulumist vähemalt ühes liigeses.

Kuna pikka aega ei pruugi liigesekulumine raskeid vaevusi kaasa tuua, sunnib see haigus perearsti poole pöörduma vanemaealisi, kel on kulumisprotsess pahatihti juba kaugele arenenud ja liigesed vajavad juba asendamist proteesidega. Ometi võimaldab õigeaegne haigusele jälile saamine liigesekulumist märkimisväärselt vähendada või koguni peatada.

Haigussümptomiteks on õhtused koormusjärgsed valud ja lühiaegne kahjustatud liigese jäikus pärast koormusvaba aega. Esineb nn stardikangus, mil pärast istumist püsti tõustes on puus või põlv valulikult kange, kuid liikuma hakates möödub see ruttu.

Haiguse liigeste eakatel

Haaratud võivad esmajoones olla põlveliiges, puusaliiges, pöidla põhiliiges või muu labakäeliiges, kuid artroos tabab sageli ka lülisammast. Kahjustunud põlveliigeste korral tunneb haigestunu esialgu valu eelkõige trepist alla minnes, ülesminek aga valu ei valmista. Valule lisanduvad hiljem tihtipeale ka paistetus ja kuumustunne.

Haiguse süvenemisel võivad käed pikapeale deformeeruda ning kulunud põlveliigeste korral tekkida X- või O-jalgsus.

Haiguse liigeste eakatel

Mõõdukas liikumine ja parafiinravi Liigesekulumise tõttu lausa tubaseks jääda ja liikumisest loobuda ei tohi, sest see jätaks liigesed ilma vajalikest toitainetest ja süvendaks haiguse kulgu. Küll aga tuleb konarlikuks muutunud kõhre säilitamiseks jälgida, et füüsiline koormus oleks mõõdukas. Põhjuseks on vajadus juhtida tähelepanu olukorrale, et umbes pooled üle 60 aasta vanustest inimestest kannatavad luu- ja liigeste haiguste all.

Neile lisanduvad veel liiklusõnnetustes lihasluukonna vigastusi saanud isikud, kelle arv arenenud maades pidevalt kasvab. Eeltooduga seoses on ajakohane käsitleda vanurite liikumisvõimega seotud probleeme eesmärgiga anda soovitusi selle võimalikult pikaajaliseks säilitamiseks.

Eaka inimese kõige sagedasem haigus on osteoartroos

Liikumisvõimel on ju elus hindamatu väärtus nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Iga inimene püüab püsida tervena ja liikumisvõimelisena, soovides igapäevaeluga ilma kõrvalise abita võimalikult kaua toime tulla.

See taotlus vähendab tunduvalt ühiskonnale langevaid liikumispuuetega abivajajate ravi- ja hoolduskulusid. Töövõimet vähendavate ja igapäevatoiminguid raskendavate tervisehäirete hulk inimese vananedes suureneb. Vananemisega ja sellega kaasnevate haigustega saab inimene ise võidelda küllaldase kehalise aktiivsusega - liikumisega - pikendades sel viisil igapäevaeluga toimetuleku kestust.

Liikumisvõimele mõjuvad kõige enam need muutused lihasluukonnas, närvi- ja südamevereringe süsteemis ning nägemisvõimes. Lähenemisel viiekümnendale eluaastale hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus märgatavalt nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu.

Lihaste töövõime taastumine algtasemele pärast koormust aeglustub. Uurimused on näidanud, et jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte oma. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad sellest hapramaks ja nende murdumise oht suureneb. Liigese liikumisel liigeseõõnes olev liigesevõie võimaldab kui Haiguse liigeste eakatel liigesepindade vaba liuglemise teineteisel. Ta toidab ka liigesepindu katvat liigesekõhre. Vananemisel liigesevõide eritumine liigeseõõnde väheneb. Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste nõrgenemist, luuaine vähenemist, soodustab liigesevõide eritumist liigeseõõnde ja liigesekõhre säilimist peamiselt verevarustuse parandamise kaudu.

Nii saab lihasluukonna töövõime langust aeglustada sellele sobiva koormuse andmisega kas teatud treeninguga või ka muu kehalise tegevusega.

Lihasluukonna talitlust - liigutuste sooritamist ja asendite hoidmist - kooskõlastab närvisüsteem.

  1. Liigeste artroos 4 kraadi
  2. Kui liigeseid õigesti toita, kestab liikumisvõime kõrge eani - Maaleht

Närvisüsteemi talitlus vananemisel aeglustub, liigutuste kooskõlastamine ei ole enam nii kiire ja täpne kui nooremas eas. Komistatakse kergemini, kaotatakse tasakaal ja kukutakse.

Osteoartroos on kõige sagedasem liigesehaigus.

Ea kõrgenedes kipub nõrgenema ka nägemine, millel on väga suur tähtsus tasakaalu säilitamisel ja vabal liikumisel üldse. Kahaneb ka südame- ja vereringesüsteemi võimekus. Ei maksa meelt heita: kõigi loetletud vananemisnähtude ilmumist saab küllaldase, otstarbeka, igapäevase liikumisega või, mis veel paremini, sihipärase treeninguga aeglustada, et pikeneks enesega toimetuleku aeg.

Ärgem unustagem, et see, mida inimene ootab ja loodab, tihti ka täitub. Kõige otsesemalt häirivad liikumisvõimet haigused, mis tabavad liigeseid ja luid.

Kui liigeseid õigesti toita, kestab liikumisvõime kõrge eani

Järgnevalt kirjeldataksegi peamiselt neid ja antakse nõu, kuidas ennast aidata. Artroos on eaka inimese kõige sagedam liigesehaigus. Inimesed hakkavad artroosi haigestuma enamasti pärast Ea kõrgenedes haiguse levimus suureneb oluliselt - peaaegu kõigil üle 60 aasta vanustel inimestel esineb mingeid artroosinähte.

Õnneks ei ole need kõigil kaugele arenenud ega tekita häirivaid vaevusi. Artroosi tekkimise põhjused on sisemised liigesekõhre pärilik väiksem vastupidavus, luustiku kaasasündinud arenguhäiredaga ülekaalukalt välimised. Välimiste põhjuste all peetakse silmas nii elulaadist, s. Soodsaim olukord artroosi arenemiseks on sisemiste ja välimiste põhjuste kokkulangemisel. Peamiselt liigeste ülekoormuse tagajärjel kulub liigesepindadelt neid kaitsev sile kõhrekiht ja liigesepilu liigestuvate luude otste järel jääb kitsamaks.

Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike närvilõpmetega luuotsad liigesepinnad puutuvad kokku. Samal ajal venitatakse ka liigest Haiguse liigeste eakatel liigesekihnu, liigese lähedale luule kinnituvaid kõõluseid ja lihaseid ning inimene tunnebki valu. Haigusnähud ja eneseabi. Artroos areneb tavaliselt aeglaselt aastate jooksul. Esimeseks haigusnähuks enamikul inimestel on koormusvalu, mis tekib liigese koormamisel töötegemise, käimise või seismisega.

Haiguse liigeste eakatel

Haiguse hilisemas järgus lisandub valu ka rahuolekus, enamasti õhtul või õhtupoolsel ööl pärast päevatööd või väsitavamat liikumist. Pikemaajalisel liikumata olekus muutuvad liigesed kangeks, mille tõttu uuesti liikuma hakkamine on selle stardikangestuse pärast valulik ja aeglane.

Liigutamisel on liigestes kuulda raksumist ja raginat. Aegamööda liiges jämeneb ja moondub ning liigutuse ulatus selles väheneb. Osal juhtudel võib periooditi märgata ka liigese paistetamist. Artroos tabab kõige sagedamini sõrme- põlve- ja puusaliigeseid, ka lülisamba lülidevahelisi liigeseid kas ühe või mitme kaupa. Sõrmedel haarab haigus enamasti palju liigeseid korraga.

Sõrmeliigeste artroos esineb palju sagedamini naistel kui meestel Naised töötavad kätega rohkem: nad teevad koduseid majapidamistöid, aiatöid, hooldavad lapsi ja vanureid. Tihti teevad nad ka kutsetööd sõrmede või kätega. Samasugused sageli korduvad liigutused kulutavad liigesepindadelt kõhrekihi. Sõrmede lõppliigeste kohale kasvavad sõlmekesed, mis vahetevahel punetavad ja on katsumisel valulikud. Liigesed muutuvad kangemaks ja jämedamaks.

Osavust nõudvate tööde tegemisel osutuvad käed kohmakaks, esemed kipuvad käest kukkuma. Vaevuste leevendamiseks piisab sageli lihtsatest abinõudest.

Haiguse liigeste eakatel

Sõrmeliigeste säästmiseks tuleb vältida nende kestvamat tugevat painutamist lõikamine, haaramine, koorimine, pigistamine jt. Aiatööl jahedas mullas on soovitav kanda kummikinnaste sees puuvillaseid kindaid. Käsi ei tohi pesta külma veega. Kasulik on jõudehetkil ühe käe sõrmedega masseerida teise käe sõrmede jämenenud liigeseid.

Küünar- ja õlaliigesed haigestuvad samuti pidevalt korduvate, eriti aga jõuliste liigutuste kordamisest, nagu neid tehakse kaevamisel, raske triikrauaga pressimisel, asjade kõrgele tõstmisel või käsivarrel kandmisel nende edasitoimetamiseks jm.

Õlapiirkonna valusid tekitab tõstetud käsivartega töötamine. Niisugune sundasend tuleb ette remonditöödel, aias okste kärpimisel, isegi õmblusmasinaga või arvutiga töötamisel, kui laud on liiga kõrge või tool madal.

Haigestunud õla- ja küünarliigeste valulikkus piirab igapäevaeluks vajalike liigutuste juuksekammimine, riietumine ulatust. Soovitatav on töötada nii, et õlavarred oleksid keha ligidal, kehast mitte kaugemal kui 30o.