Normist kõrvalekaldumise määra tuvastamiseks ja õige diagnoosi kindlakstegemiseks peate viivitamatult konsulteerima spetsialistiga. Ultraheli uurimismeetodi õigeaegne rakendamine aitab seda õigeaegselt tuvastada ja ravi alustada.

Artroos on eaka inimese kõige sagedam liigesehaigus. Inimesed hakkavad artroosi haigestuma enamasti pärast Ea kõrgenedes haiguse levimus suureneb oluliselt - peaaegu kõigil üle 60 aasta vanustel inimestel esineb mingeid artroosinähte.

Õnneks ei ole need kõigil kaugele arenenud ega tekita häirivaid vaevusi.

Artroosi tekkimise põhjused on sisemised liigesekõhre pärilik väiksem vastupidavus, luustiku kaasasündinud arenguhäiredaga ülekaalukalt välimised. Välimiste põhjuste all peetakse silmas nii elulaadist, s. Soodsaim olukord artroosi arenemiseks on sisemiste ja välimiste põhjuste kokkulangemisel. Peamiselt liigeste ülekoormuse tagajärjel kulub liigesepindadelt neid kaitsev sile kõhrekiht ja liigesepilu liigestuvate luude otste järel jääb kitsamaks.

Haiguse kliinilised sümptomid avalduvad sõltuvalt patoloogilise põletiku keerukusastmest. Pärast lühikest puhkust valu sümptomatoloogia kaob.

Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike närvilõpmetega luuotsad liigesepinnad puutuvad kokku. Samal ajal venitatakse ka liigest ümbritsevat liigesekihnu, liigese lähedale luule kinnituvaid kõõluseid ja lihaseid ning inimene tunnebki valu.

Haigusnähud ja eneseabi. Artroos areneb tavaliselt aeglaselt aastate jooksul. Esimeseks haigusnähuks enamikul inimestel on koormusvalu, mis tekib liigese koormamisel töötegemise, käimise või seismisega. Haiguse hilisemas järgus lisandub valu ka rahuolekus, enamasti õhtul või õhtupoolsel ööl pärast päevatööd või väsitavamat liikumist.

Pikemaajalisel liikumata olekus muutuvad liigesed kangeks, mille tõttu uuesti liikuma hakkamine on selle stardikangestuse pärast valulik ja aeglane. Liigutamisel on liigestes kuulda raksumist ja raginat. Aegamööda liiges jämeneb ja moondub ning liigutuse ulatus selles väheneb.

Kuidas testida puusavalu?

Osal juhtudel võib periooditi märgata ka liigese paistetamist. Artroos tabab kõige sagedamini sõrme- põlve- ja puusaliigeseid, ka lülisamba lülidevahelisi liigeseid kas ühe või mitme kaupa. Sõrmedel haarab haigus enamasti palju liigeseid korraga. Sõrmeliigeste artroos esineb palju sagedamini naistel kui meestel Naised töötavad kätega rohkem: nad teevad koduseid majapidamistöid, aiatöid, hooldavad lapsi ja vanureid.

Tihti teevad nad ka kutsetööd sõrmede või kätega. Samasugused sageli korduvad liigutused kulutavad liigesepindadelt kõhrekihi. Sõrmede lõppliigeste kohale kasvavad sõlmekesed, mis vahetevahel punetavad ja on katsumisel valulikud.

Liigesed muutuvad kangemaks ja jämedamaks. Osavust nõudvate tööde tegemisel osutuvad käed Reie liigeste haigused, esemed kipuvad käest kukkuma. Vaevuste leevendamiseks piisab sageli lihtsatest abinõudest.

Sõrmeliigeste säästmiseks tuleb vältida nende kestvamat tugevat painutamist lõikamine, haaramine, koorimine, pigistamine jt. Aiatööl jahedas mullas on soovitav kanda kummikinnaste sees puuvillaseid kindaid. Käsi ei tohi pesta külma veega. Kasulik on jõudehetkil ühe käe sõrmedega masseerida teise käe sõrmede jämenenud liigeseid. Küünar- ja õlaliigesed haigestuvad samuti pidevalt korduvate, eriti aga jõuliste liigutuste kordamisest, nagu neid tehakse kaevamisel, raske triikrauaga pressimisel, asjade kõrgele tõstmisel või käsivarrel kandmisel nende edasitoimetamiseks jm.

Õlapiirkonna valusid tekitab tõstetud käsivartega töötamine. Niisugune sundasend tuleb ette remonditöödel, aias okste kärpimisel, isegi õmblusmasinaga või arvutiga töötamisel, kui laud on liiga kõrge või Reie liigeste haigused madal. Haigestunud õla- ja küünarliigeste valulikkus piirab igapäevaeluks vajalike liigutuste juuksekammimine, riietumine ulatust. Soovitatav on töötada nii, et õlavarred oleksid keha ligidal, kehast mitte kaugemal kui 30o. Mida suurem on nurk keha ja õlavarre vahel, seda kõvemini surutakse rinnalihase kõõlusega nagu rihmaga kinni kätte suunduvad närvid ja veresooned.

Ja sellest arenevadki haiguslikud muutused. Tarbeliigutuste tegemiseks ja raskuste kandmiseks ei või kasutada ainult üht, osavamat kätt, vaid tuleb aegsasti rakendada mõlemat. Jalgade liigesed ja lülisammas selg saavad artroosist kannatada neil, kes on palju püstiasendis. Eeskätt ülekaalulistel, kellel on ju liigsed kilogrammid alati kanda. Keharaskust kandvate liigeste, jalaliigeste haigestumisel artroosi tekib nendes järjest lühema maa ärakäimisel valu.

Seismisel või istumisel areneb liigestes rahuoleku kangestus, mis raskendab uuesti astuma hakkamist või istumast ülestõusmist. Puusaliigese artroosi süvenemisel muutub sukkade, sokkide ja jalatsite jalgatõmbamine puusaliigese liikuvuse ulatuse vähenemise tõttu raskendatuks või võimatuks. Põlveliigese artroosi tekkimisest annab märku valu põlves trepist käimisel, eriti allaminekul, kui kogu keha raskus langeb korraks ühele jalale. Põlve- ja puusaliigese artroosi kujunemist soodustab oluliselt lampjalgsus jalgade telje ebaõige asendi tõttu, sellepärast peab jalatseis kasutama tallatugesid.

Jalaliigeste artroosi ennetamiseks ja ka Reie liigeste haigused olemasolu puhul on soovitav vaheldada püstiseismist ja käimist istumise või, mis veelgi parem, lõdvestunult lamamisega.

TBS-i haiguste peamised põhjused, sümptomid ja diagnoosimine

Raputavas bussis või trammis ei või püsti seista. Siin lisandub keharaskuse koormusele veel rappumine või värisemine, mis toimib nagu koputamine või tagumine liigestele. Mitmete koduste tööde tegemisel, ka pliidi juures, saab istuda paraja kõrgusega kõrgemal taburetil, toetades jalgu istme jalgadevahelisele pulgale.

Jalaliigeste valu puhul, jala koormuse vähendamiseks, ei maksaks häbeneda võtta toeks keppi. Jalgade korrasoleku tagamiseks peavad jalatsid olema parajad, mugavad, mõne sentimeetri kõrguse kontsaga, tugeva tallaga, kindlalt jalas ja seestpoolt jalavõlvi toetava kujuga. Soovitatav on päeva jooksul kanda erineva kontsakõrgusega jalatseid ja toas või suvel käia paljajalu, et treenida labajalgade mitmeid lihasrühmi.

Reie liigeste haigused

Lülisambas tabab artroos kõige sagedamini kaela- ja nimmeosa. Kaela pikaajaliselt liigselt ettepoole painutatud või kõveras asendis hoidmine põhjustab muutusi kaelalülides ja -lihastes. Sellest tekib kaelas pinge, kangus ja valu.

Lubatud piirväärtusi ületavate raskuste tõstmine ja teisaldamine mõjuvad kahjulikult kogu lihasluukonnale, kõige enam harilikult seljale. Kui seljalihased on nõrgad või selg juba kahjustatud, siis on eriti valus olla ettepoole kallutatud või kummardunud asendis, näiteks pesta valamu kohal, mida tuleks vältida.

Reie liigeste haigused

Nimme-ristluu valude üks olulisi põhjusi on ülemäärane seismine, eriti vales asendis. Seljavalude ennetamiseks ja leevendamiseks on väga oluline õige rüht ehk kehahoiak.

See tuleks omandada juba lapsepõlves, kuid seda õnnestub rohkem või vähem parandada ka hiljem. Õige rühiga seismisel: · pea on keskasendis ja nii, et lõug asub horisontaaltasapinnas või on lõuaots suunatud pisut allapoole; · õlaliigesed on pisut tahapoole lükatud, õlad pisut allapoole tõmmatud, kusjuures lülisamba rinnaosast kaob küür; · käsivarred on peaaegu vastu Reie liigeste haigused, randmed sirged; · kõhulihased on kokku tõmmatud nii, et kõht ei ole punnis ja selja poolt kaob liigne nimmenõgusus; · oluline on säilitada normaalne nimmenõgusus nii seistes kui ka istudes, sest siis võtab kogu selg õige kuju; · tuharalihased on kerges pinges nii, et tuharad on pisut üles tõstetud ja kokku surutud; · puuse- ja põlveliigesed on õige vähe painutatud, siis on jalalihased tasakaalustatud; · keha raskus peab langema võrdselt mõlemale jalale; · seismisel langeb keha raskus labajala välimisele servale, varbad on surutud vastu maad, labajalga toetavad lihased on pinges ja hoiavad labajala piki- ja ristvõlvi.

Selja tervisliku seisundi säilitamiseks tuleb ka istuda õiges asendis. Istumisel: · lülisammas selg sirge, mitte kõverdunud või küljele keeratud; · nurk keha ja reie, reie ja sääre, sääre ja labajala vahel olgu täisnurk või sellest pisut suurem; · säilitada lülisamba nimmenõgusus õigesti seadistatud tooli seljatoe abil või diivanil, tugitoolis mõne sentimeetri paksuse kõvema padja nimmepiirkonna taha asetamisega; · laua taga on vaatamiseks sobivaim kaela kaldenurk o.

Täpse Reie liigeste haigused tegemisel ja lugemisel on eseme või teksti sobiv kaugus silmadest cm; · jalad olgu kõrvuti põrandale toetatud, mitte üks jalg Arthroosi Ple ravi. põlvele tõstetud.

Hea rühi säilitamiseks või omandamiseks tuleb järjekindlalt tugevdada lihaseid, millest tähtsamad on selja- kõhu- turja- ja jalalihased. Raskem kandam tuleb jaotada kahe käe vahel enam-vähem võrdselt, et selga mitte ühele poole painutada ning õlga ega kätt välja venitada. Veel parem on raskemaid asju käsikärukesel kohale toimetada. Magamise ajaks sobib seljale kõvavõitu siledapinnaline ase, millel lülisambale omased kõverused jäävad enam-vähem loomulikku asendisse.

Soovitatav on lamada rohkem selili ning käe- ja jalaliigesed hoida peaaegu sirutatuina. Mitte mingil juhul ei tohi hoida käsivarsi üle pea tõstetuina.

Reie liigeste haigused

Artroosi raviks soovitab arst vastavalt haigusnähtudele ravimeid, võimlemist, massaazi, elekterravi protseduure, operatsiooni või kuurortravi. Ka inimene ise saab end üsna palju aidata, nagu eespool juba erinevate liigeste artroosi puhul on selgitatud. Esimene ja üldine põhimõte on haigestunud liiges koormusest vabastada, seepärast, et artroos on "kulumise" haigus.

Reie liigeste haigused

Tuleb mõtelda, missugused on liigese säästmiseks parim asend ja õigemad liigutused. Ei ole arukas, vaid täiesti kahjulik, tablettide sissevõtmisega kõrvaldada valu, mis on signaal haigusest, ja selle valuvaigistava toime all edasi pingutada.

Liigeste liikuvust saab säilitada võimlemisega, mida raviasutuses õpetab ravivõimlemise spetsialist. Kodus tuleb harjutusi tingimata edasi teha. Raadio ja teleri juures ei või istuda kaua tõusmata ning käsi ja jalgu liigutamata, vaid nendega tuleb aeg-ajalt teha võimlemisharjutusi sirutusi, painutusi, ringe jm. Poly- tähistab mitut või paljut, myalgia on lihasevalu. Seega polümüalgia on haigus, mille korral valutavad paljud lihased.

Kaks kolmandikku haigestunutest on naised, kellest vaid üksikud on haigestudes alla viiekümne. Haiguse põhjust ei teata, kuid selle võivad vallandada viirusinfektsioonid.

Reie liigeste haigused

Haige hakkab tundma valu ja jäikust turja, õlavöötme, vaagnavöötme ja reie lihastes. Lihased on liigutades ja katsudes hellad. Ka liigesed, enamasti õlad ja puusad on hellad, kuid selget liigeseturset ei ole. Voodist tõusmine võib hommikul olla lihase- ja liigesevalude tõttu raskendatud. Lisaks esineb väsimus ja väike palavik. Põletiku märgiks tõuseb CRV ja kiireneb sete. Mõnikord kaasneb lihasevaludega veresoontepõletik. Iseloomulikuks peetakse põletikku oimuarteris, mis põhjustab ühepoolset valu oimupiirkonnas või põsevalu näiteks närimise ajal.

Põletikuline veresoon võib olla oimupiirkonnas nähtav valuhella vorbina. Oimuarteri põletik temporaalarteriit tuleb kindlasti ära tunda, kuna sellest arterist kulgeb haru ka silmapõhja. Silmapõhja veresoonte põletik võib ilma ravita põhjustada pimedaksjäämist. Kuna vanematel inimestel on sageli ka teisi, sarnaseid vaevusi põhjustavaid haigusi, võib olla vaja teha ka muid uuringuid. RAVI Raviks kasutatakse steroidhormoone, mis on väga mõjusad.

Ravi kestab vähemalt aasta, mõnikord kauem. Vahel harva tuleb lisaks steroididele kasutada tsütostaatikume. Oimuarteri põletikku ravitakse tavaliselt haiglas suurte kortisooniannustega, et ära hoida pimedaksjäämist.

Kui ravi on asjakohane, paranevad Reie liigeste haigused kõik haiged paari-kolme aastaga. Tänapäeval vaieldakse selle üle, kas üldse on tegu iseseisva haigusega. Mitme haiguse korral esineb haigusjärke, mis sarnanevad sidekoehaiguse segavormiga, ja iseloomulik haiguspilt kujuneb välja alles hiljem.

Harva esinevad haigused

Selliste, veel kindla kujuta haigusvormide jaoks on kasutusel ka määrang diferentseerumata süsteemne sidekoehaigus. Sidekoehaiguse segavormi nimetust kasutatakse juhtudel, kui üheaegselt ilmnevad iseloomulikud haigusnähud, sealhulgas nihked immunoloogilistes analüüsides.

Sidekoehaiguse segavormi põevad sagedamini Lisandub valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus. Käed tursuvad nii, et kujunevad viinersõrmed. Liigesed võivad olla turses nagu reumatoidartriidi korral. Ka sidekoehaiguse segavorm võib paraneda või muutuda reumatoidartriidiks, sklerodermiaks, süsteemseks erütematoosluupuseks või polümüosiidiks. Võib ilmneda ka muutusi siseelundites, nagu kopsudes ja neerudes. Sidekoehaiguse segavormile on omased tuumavastased antikehad, millel on mikroskoobis iseloomulik täpiline helendus.

Nende antikehade teaduslik nimetus on U1-RNP-antikehad. Sageli on veres ka reumatoidfaktor. RAVI Ravi on isikupärane vastavalt sellele, millised on raskemad vaevused. Tavaliselt tuleb kasutada steroidhormoone. Kui liigesepõletik sarnaneb reumatoidartriidiga, kasutatakse selle haiguse tavalisi ravimeid.

Paljudele on raskeks vaevuseks valgesõrmsus. Selle ravimiseks kasutatakse sooje kindaid Reie liigeste haigused mõnikord ka veresooni laiendavaid ravimeid nitropreparaadid, nifedipiin. Need langetavad ühtlasi vererõhku. Ennustus on hea, kui haigus ei levi siseelunditesse. Raskemaks haigusvormiks on üldinud ja ka siseelundeid haarav sklerodermia. Kümnest haigest üheksa on naised.

Tavaline vanus haigestumisel on 50—70 eluaastat, kuid haigus võib alata ka noorematel. See on suhteliselt sage haigus. Sjögreni tõbi kuulub autoimmuunsete haiguste hulka. Need on Glukosamiini kondroitiin Argo, kus immuunrakud ründavad vääriti oma keha kudesid, käesoleval juhul välisnõrenäärmeid. Sjögreni sündroom võib olla omaette haigus või liituda teiste autoimmuunhaigustega, nagu reumatoidartriit või süsteemne erütematoosluupus SEL.

Haiguse põhjust ei teata. Enamik Reie liigeste haigused märkab kõigepealt silmades kipitust ja prügitunnet. Suu kuivamisega kaasnevad neelamisraskused, vajadus kuiva toitu süües peale juua ning kähisev hääl.

  1. See haigus kuulub seega kollagenooside ehk kollageenihaiguste hulka.
  2. Kuidas vabaneda valu lihases ja liigestes
  3. Coxalgia, coxodynia, ischias lad.
  4. Slash valu ilma
  5. Puusaliigese peamised haigused: kuidas paigaldada ja ravida - Massaaž
  6. Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
  7. Puusavalu - psytrance.ee
  8. Sore Joys Head kontakti

Hiljem lisanduvad hambaaugud ja igemepõletik, kuna ei eritu kaitsvat sülge. Süljenäärmete turse võib põhjustada põskede laienemist. Nina ja kopsutorude näärmete haigestumine toob kaasa nina kuivamise ja kuiva köha. Suguteede limaskesta kuivamine võib naistel olla väga ebamugavaks vaevuseks.

Ka mao ja soolestiku näärmed võivad viga saada, tagajärjeks võib olla Bvitamiini ja raua imendumise häire. Pisaraeritust mõõdetakse Schirmeri testiga, mis näitab alalau taha pistetud kuivatuspabeririba niiskumise kiirust. Süljeeritust mõõdetakse nii, et patsient üritab koguda nõusse võimalikult palju sülge.

Suu niiskust võib hinnata ka vaatluse teel, sõrmega katsudes Reie liigeste haigused pakkudes süüa kuivi küpsiseid. Eriarsti juures võib teha muidki teste. Põletikumärgiks kiireneb sete. Peaaegu kõigil haigetel on veres teatud autoantikehi endavastuaineidnagu reumatoidfaktor, tuuma-vastuained ja SS-A ning SS-B vastuained SS tähistab lühendina Sjögreni sündroomi. Vananedes muutuvad kõigil limaskestad kuivemaks. Selline vanadusega kaasnev limaskestakuivus ei ole Sjögreni sündroom.

Rullmassaaž - milline näeb välja üks rullmassaaži kord by Roll Spot

Sjögreni haigustunnustikku ei ole võimalik välja ravida, ravi seisneb paiksete kuivusnähtude leevendamises. Tehispisarad ning niiskuse auramise eest kaitsvad prillid aitavad silmi niisutada.

Liigeste moondumine reumatoid­artriidi puhul ei teki kohe, vaid ajapikku. Nii kohanevad ka patsiendid haigusega ja õpivad igapäevatoimetusi ­teisiti tegema. Reumatoidartriit RA on kroonilise kuluga põletik, mis tavaliselt haarab sümmeetriliselt labakäte-ja jalalabade liigeseid kuid haigestuda võivad ka teised liigesed. Tegemist on süsteemse haigusega, mis tähendab, et lisaks liigestele on kogu organism haaratud põletikust ning kahjustusi võib tekkida ka siseorganites. Haigus kulgeb ägenemistega, mille vahel on lühemad või pikemad vaibeperioodid ning tegemist on eluaegse haigusega.

Toaõhk ei tohiks olla liiga kuiv. Pisaraid silmast välja juhtivaid pisarakanalikesi võib sulgeda ajutiselt väikeste korkidega või püsivalt lõikusega, nii et juba vähesest pisaraeritusest piisab silmade niisutamiseks. Ksülitooli sisaldav närimiskummi võib suurendada süljeeritust, nii nagu ka mõned ravimid pilokarpiin, broomheksidiin.

Hammaste seisundit on vaja korrapäraselt üle vaadata.

Tekkemehhanismid Puusavalu võib põhjustada pidevalt süvenev, liigeseid muundav ehk deformeeriv, lõpuks invaliidistav liigeshaigus. Puusavalu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekivad ajutised liigesekesta, kõõluste, lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi olla haige. Puusavalu võib tekkida kõhuõõnehaiguste ning -häirete korral kuse- ja suguelundites, luustikuhäirete osteoporooskiirguvate närvivalude korral. Osteoartroos on liigeskõhre kulumise haigus.

Haiguse arengu ennetamiseks määratakse ultraheli protseduur lastele, kellel on suur düsplaasia tõenäosus 2 nädalat pärast sündi. Seansi ajal määritakse patsiendi keha spetsiaalse geeliga, et minimeerida ebamugavustunnet. Tulemused pakutakse mõne minutiga hetktõmmistena. Diferentsiaaldiagnostika Puusaliigese diferentsiaaldiagnostikat kasutatakse sümptomitele, mis on iseloomulikud mitmele haigusele korraga. Pärast füüsilise läbivaatuse, laboratoorsete ja riistvara uuringute läbiviimist viiakse läbi tulemuste põhjalik analüüs.

Siis teeb arst väljajätmise teel täpse diagnoosi.

  • Argroza ravimi ravi
  • Valu liigeste harja ravi
  • Valus polve valjaspool
  • Sailitada turse temperatuuri
  • Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on otsustanud tähistada

Kõige sagedamini kasutatakse diferentsiaaldiagnostikat vastsündinutel. Suurim raskus on ajaloo kogumisel. Puusaliigese artroosiga patsiendi uurimine - coxarthroosi uuring Postitanud Evdokimenko, Tänapäeval kasutavad nad koksartroosi diagnoosi täpsustamiseks enamasti kliinilisi ja biokeemilisi vereanalüüse, radiograafiat ja magnetresonantsi või kompuutertomograafiat.

Harvem on patsiendil ette nähtud liigeste ultraheli ultraheli.

Reumatoidartriit on eluaegne haigus

Kliiniline vereanalüüs. Selle analüüsi jaoks võetakse sõrmest verd. Artroosiga kliiniline Reie liigeste haigused reeglina konkreetseid muutusi ei näita. Vastupidi, ESR-i oluline tõus kõrgem koos liigese öise valuga peaks ajendama meid mõtlema nende valude reumaatiliste, põletikuliste põhjuste üle. See tähendab, et võib-olla on patsiendil artriit. Või anküloseeriv spondüliit. Kui patsiendil on ka suurenenud leukotsüütide arv, siis see asjaolu kinnitab kehas mingisuguse nakkusliku ja põletikulise protsessi esinemist, mis peegeldus eriti liigestel.

Kuid igal juhul ei anna kliiniline vereanalüüs selgeid vastuseid, see näitab vaid trende ja kitsendab diagnostilise otsingu ulatust. Reumaatiliste testide analüüs. Selle analüüsi läbiviimisel Reie liigeste haigused verd veenist ja alati tühja kõhuga. Veenist võetud vereanalüüs võib arstile märkimisväärselt aidata liigesekahjustuse diferentsiaaldiagnostikas: artroos või artriit? Niisiis tõuseb veres reumaatiliste haiguste artriit korral põletiku niinimetatud markerite tase märkimisväärselt: C-reaktiivne valk, seromukoid, ADC.

Artroosi korral jäävad need näitajad vastupidi normaalseks. Tõsi, on juhtumeid, kui ka teatud tüüpi artriit ei põhjusta põletikuliste parameetrite olulist muutust. Kuid ikkagi aitab selline analüüs reeglina selgelt eristada põletikulisi ja metaboolseid-düstroofseid liigesehaigusi artriidi ja artroosi vahel. Neil juhtudel, kui artroosiga patsiendil leitakse sõrmelt või veenist võetud verepildi põletikulisi muutusi, peaksime olema ettevaatlikud - kuna artroos ei põhjusta analüüside muutusi.

Ja kui põletiku näitajad on suurenenud, on suur tõenäosus, et me ei tegele artroosiga, vaid artriidiga. Seejärel on vaja jätkata patsiendi uurimist kuni diagnoosi lõpliku kinnitamiseni või ümberlükkamiseni.

Liigeste röntgenograafia. Radiograafia on kõige tavalisem ja üks olulisemaid meetodeid koksartroosi diagnoosimisel. Lisaks saab röntgenikiirte abil hinnata liigese ruumi laiust, st vahemaa liigendluude vahel. Kuid röntgenuuringutel on tõsine miinus: röntgenpildile trükitakse ainult luud. Kuid liigeste pehmeid kudesid kõhre, liigesekapslit jne röntgenpildil me ei näe.

Seetõttu ei saa me ainult röntgenikiirte abil hinnata liigesekõhre ja liigesekapsli kahjustuse astet. Õnneks on viimastel aastatel magnetilise tomograafia meetod laialt levinud.

Magnetresonantstomograafia MRI. Uurimistööks kasutatakse magnetlaineid, nagu nimigi viitab. Nad suudavad peegeldada saadud kujutisel liigendi väikseimaid detaile. Magnetresonantstomograafia meetod on väga täpne: see võimaldab tuvastada kõige varasemad muutused kõhrekoes mida tavapärasel röntgenpildil veel pole näha ning aitab näha ka alanud aseptilise nekroosi liigeseinfarkti esimesi märke. Seetõttu soovitan oma patsientidel diagnoosimise täpsustamiseks lisaks röntgenpildile teha liigese magnetresonantstomograafiat.

Kuigi siinkohal peame meeles pidama ühte asjaolu. Tavaliselt on arstid tomograafilise uuringu andmete saamisel oma eksimatuses nii kindlad, et ei pea vajalikuks uuringute tulemusi veelkord kontrollida ja viia läbi patsiendi isiklik läbivaatus. See pole õige. Esiteks on tomograafiaosakonna spetsialist, kes pilte dekrüpteerib, ka inimene ja võib eksida.

Eriti olen korduvalt kokku puutunud olukordadega, kui artroosi jaoks tehti tavalised vanusega seotud muutused või muud artroosiga pildil sarnased haigused. Seda juhtub väga sageli. Teiseks ei pruugi tomogrammil tuvastatud koksartroos olla patsiendi ainus haigus.